Astel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (robot lisas: br:Spern |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Astel''' on torkavaks moodustiseks moondunud [[oks]], [[leht]] või [[abileht]] [[taim]]e [[vars|varrel]].
Astlad on taimede mehaaniline kaitse. Astel võib olla nii lihtne kui harunenud. Astel pole vastupidiselt [[oga]]le
Kõnekeeles ei tehta astlatel ja ogadel vahet ning mõlemaid nimetatakse [[okas]]teks, näiteks laulus "Ilma okasteta roose pole kandnud ükski pind", kuigi botaanilises mõttes on vastupidi: just okastega roose pole olemas. Roosidel on ogad.
Astlatega on mitmed [[roosõielised]] taimed, näiteks ka Eestis kasvav [[verev viirpuu]] (''Crataegus sanguinea'')▼
▲Astlatega on mitmed [[roosõielised]] taimed, näiteks ka Eestis kasvav [[verev viirpuu]] (''Crataegus sanguinea''). [[Kaktus]]tel on samuti astlad.
Enamikul taimedel on astelde eesmärk taime kaitsmine, näiteks liiga ereda päikese, ärasöömise või muude pinnakahjustuste eest. Paljud taimed kaotavad suurema osa oma [[vesi|veest]] nii, et see [[aurumine|aurub]] lehtedes olevate [[õhulõhe]]de kaudu, aga kui lehed on muundunud asteldeks või ogadeks, milles puuduvad õhulõhed, vähendab see aurumist, seetõttu on astlad ja ogad [[kõrb]]etaimedel tavalised.
Mõnel taimel on astelde kõige tähtsam ülesanne [[kondenseerumine|kondenseerida]] [[veeaur]]u. Ja mõnel [[sukulent|sukulendil]], näiteks vähearenenud [[juurestik]]uga kaktusel, on see koguni peamine meetod, kuidas taim endale vett hangib.
Leidub kaktusi, näiteks [[perekond (bioloogia)|perekondades]] ''[[Coryphanta]]'' ja ''[[Ferocactus]]'', millel on nektariastlad. Selleks, et [[tolmeldamine|tolmeldajaid]] ligi meelitada, eraldavad nende astlad [[nektar]]it.
Astelde maksimaalne pikkus kaktustel on 25 cm; nii pikad on need näiteks [[liik (bioloogia)|liikidel]] ''[[Cereus jamacaru]]'' ja ''[[Corryocactus brevistylus]]''.
{{Commonscat|Thorns}}
| |||