Digitaal-analoogmuundur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
==Praktikas==
Tavaliselt kasutatakse [[impulss]]ide asemel numbrilisi
Need numbrid kirjutatakse digitaal-analoogmuundurisse tüüpiliselt sisemise kella sagedusel, mille järgi lülitatakse muunduri väljundi signaali vastavalt digitaalselt saadud väärtusele. Väärtuseid hoitakse [[NOR-lülitusskeem]]ides, kuni kella järgi järgmisel uuendusel see väärtus üle kirjutatakse. Sellise meetodi tulemuseks on ajas muutuv [[trepp-pinge]] väljundis. Kusjuures iga nii nimetatud treppiastme pikkus on võrdne kella poolt antava ajavahemikuga. Selline muundamine on samastatav [[nullindat järku hoidmisoperatsioon]]ile (matemaatiline mudel) ning paratamatult omab efekti taasesituse [[sageduskarakteristika]]le.
48. rida:
Digitaal-analoogmuundur on vajalik osa automaatses täiturmootoritega süsteemis. Robotkäed ([[robotkäsi]]) ja muud automatiseeritud mehaanilised süsteemid tänapäeval saavad [[instruktsioon]]id töö tegemiseks enamasti digitaalsel kujul, mis neis sisalduvatele [[elektrimootor]]itele ja [[relee]]dele tehakse kättesaadavaks digitaal-analoog muundamise teel.
Valdavas osas modernsetes autodes juhitakse [[juhtimissignaal]]id erinevatesse auto osadesse mitte analoogvooluna, vaid digitaalsete impulssidena, et hoida kokku [[energia]] kulu ja kaablite pealt. Analoogsignaal peab
==Digitaal-analoogmuunduri töökarakeristikud==
|