Digitaal-analoogmuundur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Csound (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Csound (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
19. rida:
==Praktikas==
 
Tavaliselt kasutatakse [[impulss]]ide asemel numbrilisi jadasijadasid tagamaks ühesuguste ajavahemikega sämplimisintervallid.
Need numbrid kirjutatakse digitaal-analoogmuundurisse tüüpiliselt sisemise kella sagedusel, mille järgi lülitatakse muunduri väljundi signaali vastavalt digitaalselt saadud väärtusele. Väärtuseid hoitakse [[NOR-lülitusskeem]]ides, kuni kella järgi järgmisel uuendusel see väärtus üle kirjutatakse. Sellise meetodi tulemuseks on ajas muutuv [[trepp-pinge]] väljundis. Kusjuures iga nii nimetatud treppiastme pikkus on võrdne kella poolt antava ajavahemikuga. Selline muundamine on samastatav [[nullindat järku hoidmisoperatsioon]]ile (matemaatiline mudel) ning paratamatult omab efekti taasesituse [[sageduskarakteristika]]le.
 
48. rida:
 
Digitaal-analoogmuundur on vajalik osa automaatses täiturmootoritega süsteemis. Robotkäed ([[robotkäsi]]) ja muud automatiseeritud mehaanilised süsteemid tänapäeval saavad [[instruktsioon]]id töö tegemiseks enamasti digitaalsel kujul, mis neis sisalduvatele [[elektrimootor]]itele ja [[relee]]dele tehakse kättesaadavaks digitaal-analoog muundamise teel.
Valdavas osas modernsetes autodes juhitakse [[juhtimissignaal]]id erinevatesse auto osadesse mitte analoogvooluna, vaid digitaalsete impulssidena, et hoida kokku [[energia]] kulu ja kaablite pealt. Analoogsignaal peab mööda juhet auto ühest otsast teise liikuma mööda üpriski jämedat [[vask]]kaablit, et käivitada näiteks tagumise akna [[kojamehemootor]]it. Selle asemel liigub info mööda peenikest kaablit palju väiksema voolutugevusega täituri (näiteks elektrimootori või relee) juurde, kus on lokaalne digitaal-analoogmuundur.
 
==Digitaal-analoogmuunduri töökarakeristikud==