Redaktsioon: 7. november 2011, kell 21:17 redigeeri MerlIwBot (arutelu \| kaastöö) 62 419 muudatust P robot lisas: lt:Antikinė graikų literatūra ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. november 2011, kell 02:02 redigeeri eemalda Morel (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 23 774 muudatust nipet-näpet; mõned jaburad väited eemaldatud (nt see, et Rooma ajajärgul "Valitses ideepuudus ja matkimine, puudus iseseisev kultuurilooming"); tuleb põhjalikumaks kirjutada Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2008}} '''Vanakreeka kirjandus''' on [[antiikaeg\|antiikaja]] [[vanakreeka keel\|kreekakeelne]] [[kirjandus]]. Tegu on [[Euroopa]] vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele.{{lisa viide}} Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: # Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) # Atika ajajärk (5.~~– 4~~–4. sajand eKr); # Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp – 1. sajandi lõpp eKr); # Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr – 5.-6. sajand pKr). 13. rida: '''Arhailine ajajärk''' hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule riigile ülemineku ajal. Arhailise ajajärgu raamides eristatakse kolme perioodi: # Kirjanduseelne ("Homerose-eelne") periood # Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (~~Homerose~~[[Homeros]]e eeposed, ~~Hesiodose~~[[Hesiodos]]e looming) # Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (7. ~~– 5~~–5. sajandi algus eKr) ===Kirjanduseelne periood=== 23. rida: Kreeka folkloori žanritest on meile paremini tuntud mitmesugused laululiigid. Antiikaja allikad kõnelevad lauludest, mida esitati viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Iga tähtsa toimingu eel saatis laul ka vastavate riituste täitmist. Nii töölaule kui rituaalseid laule esitati kooris. On ka teateid sõdurite marsilauludest, lembe- ja lastelauludest, pulmalauludest ja ~~treenidest~~[[treen]]idest ehk nutulauludest. Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja heerostest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste kultuslaulude tekkimine. Neid nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti ([[paiaan]] ~~Apolloni~~[[Apollon]]i kultuses, [[ditüramb]] ~~Dionysose~~[[Dionysos]]e kultuses), või koori koosseisu järgi ([[parteenion]] – tütarlastekoori laul). Peale laulude olid levinud ka genealoogiad – värsivormis perekonnalood, mida õpiti pähe. 38. rida: ====Homerose eeposed==== Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on [[eepos]]ed "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut [[Homeros\|Homerost]]. Mõlema eepose süžeed on võetud [[Trooja sõda]] käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. ====Hesiodose looming==== Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja [[Hesiodos]]. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). ~~[[Hesiodos\|Hesiodoselt]] on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi).~~ ===Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus=== Heroiline eepos muutub ajapikku vananenud žanriks. Õitsele puhkeb antiiklüürika. Nimetus lüürika on tulnud keelpillist nimega [[lüüra]], mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Nõnda tähistati laulude liike, mida kanti ette keelpillil. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega oma seose laulmise, muusikalise saate ja tantsuga.▼ Vastupidiselt eepostele on lüürikas kuulda ka luuletaja enese häält, kes tunnetab maailma ja selgitab oma suhteid sellega. Žanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: [[eleegia]] ([[Tyrtaios]], [[Solon]], [[Theognis]], [[Mimnermos]]), [[jambograafia]] ([[Archilochos]], [[Semonides]]) ja [[meelika]]. Vastavalt selle järgi, kuidas laule ette kanti, jaguneb meelika omakorda monoodiliseks lüürikaks (esitajaks ~~ükisklaulja~~üksiklaulja; tuntumad autorid on [[Alkaios]] ja [[Sappho]]) ja koorilüürikaks ([[Alkman]], [[Stesichoros]], [[Ibykos]], [[Anakreon]], [[Pindaros]], [[Bakchylides]]).▼ ~~Heroiline eepos muutub ajapikku vananenud žanriks.~~ ▲Õitsele puhkeb antiiklüürika. Nimetus lüürika on tulnud keelpillist nimega [[lüüra]], mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Nõnda tähistati laulude liike, mida kanti ette keelpillil. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega oma seose laulmise, muusikalise saate ja tantsuga. ▲Vastupidiselt eepostele on lüürikas kuulda ka luuletaja enese häält, kes tunnetab maailma ja selgitab oma suhteid sellega. Žanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: [[eleegia]], [[jambograafia]] ja [[meelika]]. Vastavalt selle järgi, kuidas laule ette kanti, jaguneb meelika omakorda monoodiliseks lüürikaks (esitajaks ükisklaulja) ja koorilüürikaks. ==Atika ajajärk== '''Atika ajajärgul''' elas Kreeka ~~orjanduslik~~ ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Kreeka kunsti- ja hiljem ka filosoofiakeskuseks kujunes [[Ateena]], kelle kultuurilise hegemoonia all kulges Kreeka ajalugu 5. ja 4. sajandil kuni Kreeka vallutamiseni Makedoonia poolt. Seepärast nimetatakse ka vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi atika ajajärguks – [[Atika]] maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Sel perioodil muutub juhtivaks kirjandusliigiks [[draama]]. [[Atika draama]] arenes välja viljakusjumal ~~Dionysosele~~[[Dionysos]]ele pühendatud pidustustest ehk [[dionüüsiad\|dionüüsiatest]], kus korraldati suurejoonelisi rongkäike, joodi ohtralt veini, söödi ja lõbutseti. Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja [[tragöödia]], naljalugudest aga [[komöödia]]. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhižanrid. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad on [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]]. Atika ajajärgu komöödiat nimetatakse vana-atika komöödiaks ja selle tähtsaim esindaja on [[Aristophanes]]. Proosast õitsesid sel perioodil ajalookirjandus ([[Herodotos]], [[Thukydides]], [[Xenophon]]) ning retoorika (10 suurt kõnemeest, neist tuntumad on [[Isokrates]], [[Demosthenes]] ja [[Aischines]]). Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e teostes. ==Hellenismi ajajärk== '''Hellenismiajastul''' toimuvad olulised muutused Kreekas Makedoonia [[Aleksander Suur\|Aleksandri]] vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levib laialt kogu maailmas. Ateena kui oluline kultuurikeskus kaob, uueks keskuseks saab [[Aleksandria]]. Erilise õitsengu saavutas ~~helenismiajal~~hellenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika. Rohkem hakati huvi tundma üksikisiku vastu ning eelistatuks said lühivormid, nagu [[eleegia]], [[epüllion]] ja [[epigramm]]. Tekkis ka nn uus komöödia, mille tuntuim esindaja on [[Menandros]]. Hellenismiaja tuntumad luuletajad olid [[Kallimachos]], [[Theokritos]] ja [[Apollonios Rhodoselt]]. Populaarseks said õpetlikke fakte esitavad kataloogilaadsed luuleteosed (nt [[Aratos]]e "Phainomena" ehk "Taevanähtused"). ~~Hellenismiaja tuntumateks luuletajateks olid [[Kallimachos]] ja [[Theokritos]].~~ ==Rooma ajajärk== '''Rooma ajajärgul''' tekkis nn kirev kirjandus, mis rahuldas rahva suurenenud lugemishuvi ([[Lukianos]], [[Athenaios]], [[Ailianos]]). Populaarsed olid rahvalikud seiklus- ja armastuslood ([[Chariton]], [[Heliodoros]], [[Achilleus Tatios]]), tekkis karjaseromaan ([[Longos]]e "[[Daphnis ja Chloe]]"). ~~'''Rooma ajajärgu''' kirjandusele iseloomulikuks jooneks oli kummardamine Kreeka mineviku ees. Valitses ideepuudus ja matkimine, puudus iseseisev kultuurilooming.~~ Ajalookirjanduses olid olulised autorid [[Polybios]], [[Josephus Flavius]], [[Diodoros]], [[Dionysios Halikarnassosest]], [[Appianos]] ja [[Cassius Dio]]. Kunsti- ja kultuuriloolise materjaliga tegeles [[Pausanias]], biograafiaid ja eetikaalaseid teoseid kirjutas [[Plutarchos]]. ~~Rooma perioodi tuntumaid kirjanikke on [[Plutarchos]], [[Lukianos]] ja [[Longos]].~~ ==Vanakreeka kirjanikke== [[Achilleus ~~Tathios~~Tatios]] [[Agathon]] [[Ailianos]] [[Aischines]] [[Aischylos]] 93. rida: [[Antiphon]] [[Apollonios Rhodoselt]] [[Aratos]] [[Archilochos]] [[Aristophanes]] [[Aristoteles]] [[Appianos]] [[Arrianos]] [[Athenaios]] [[Bakchylides]] [[Cassius Dio]] 116. rida ⟶ 119. rida: [[Homeros]] [[Hypereides]] [[Ibykos]] [[Isokrates]] [[Josephus Flavius]] [[Kallimachos]] [[Kallinos]] 128. rida ⟶ 133. rida: [[Musaios]] [[Nonnos]] [[Pausanias]] [[Philemon]] [[Philodemos]]

Vanakreeka kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel