Põletatud maa taktika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
 
== Nõukogude võimude tegevus 1941. aastal Eestis ==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] jõudes Eestimaale ning enne Eesti mahajätmist 1941. a suvel rüüstasid taanduvad nõukogude väed ja eesti kommusitidkommunistid [[Arnold Veimer]]i juhtimisel Tallinnas põhjalikult, teostades sõja algul antud käsku paljakspõletatud maa taktikast. Kuna sakslased jäid peatuma [[Kesk-Eesti]]s, siis jätkus hävitustööks ja strateegiliste varade, kommunistide ja nõukogude aktiivi ja mobiliseeritute evakueerimiseks küllaldaselt aega.
 
Põletatud maa taktikat viidi ellu kahel viisil: varade väljavedamisega nn evakueerimise nime all ja puhtakujulise hävitamisega. Varade äravedamise juhiks määrati eesti kommunist [[Arnold Veimer]], kes oma mälestustes märgib selle kohta: {{Tsitaat|„Saanud parteisekretärilt [[Karl Säre]]lt korralduse alustada ettevõtete ja ladude evakueerimist, asusin kohe seda täitma. Alustasime tähtsamate materjalide, toorainete ja valmistoodangu evakueerimist [[Leningrad]]i. Tegime seda, tõhustades ja kiirendades kogu aeg. Kuna juba augusti alul katkes raudteeühendus Leningradiga, siis jäi ainumaks võimaluseks seda teha mere kaudu. Tavalisi laevalaadimise nõudmisi ei saanud säärases olukorras loomulikult täita, vaid tuli määrata käitiste ja laadungite järjekord ning kindlustada pidev töö sadamas. Peab ütlema, et tänu erakorraliste abinõude rakendamisele õnnestuski suur osa materjalidest ja toorainetest evakueerida Leningradi, millega ei sattunud need fašistide kätte.”| <ref>[http://kultuur.elu.ee/ke491_1941.htm Kultuur ja Elu "Kommunistid varandusi hävitamas"]</ref>|}}