Lahesõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kkaido (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''II Lahesõda''' l2. augusti hommikul 1990 aastal okupeerisid Iraagi rahvusväeosad (Iraqi Republican Guard) Kuveidi. Selline teguviis käivitas ÜRO poolse vastuse milleks ol...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 20. november 2011, kell 16:58

II Lahesõda

l2. augusti hommikul 1990 aastal okupeerisid Iraagi rahvusväeosad (Iraqi Republican Guard) Kuveidi. Selline teguviis käivitas ÜRO poolse vastuse milleks oli Operatsioon „Kõrbekilp“ (Desert shield), et vältida Kuveidi naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. USA ja tema liitlaste  ja Iraagi vahel toimus MIK ([1]) ehk piiratud sõda)[LIC Low Intencenty Conflict] 1991 ja selle nimi oli Kõrbetorm (Desert storm). 

Konflikti algus:

l2. augusti hommikul 1990 aastal okupeerisid Iraagi rahvusväeosad (Iraqi Republican Guard) Kuveidi. Selline teguviis käivitas ÜRO poolse vastuse milleks oli Operatsioon „Kõrbekilp“ (Desert shield), et vältida Kuveidi naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. 7. Augustil algas USA vägede liikumine konfliktipiirkonda. ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid 660 ja 662 mõistsid hukka Iraagi invasiooni Kuveiti ja nõudsid kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. 20 August kirjutas President Bush alla Rahvusliku turvalisuse direktiivile 45 „USA poliitika seoses Iraagi invasiooniga Kuveiti“ See direktiiv sõnastas USA eesmärgid ja sisaldas nõudeid Iraagile mis sisaldasid järgnevat sõnastust; nõuame kohest, täieliku ja tingimusteta Iraagi vägede väljaviimist ja Kuveidi legitiimse valitsuse taastamist.

Suuremad lahingud:

Sõda algas massiivsete pommituskampaaniatega 17 jaanuar 1991. Koalisatsiooni väed lendasid üle 100 tuhande missiooni, kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona.. Pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi kui ka tsiviil sihtmärke . Iraagi valitsusel oli plaan, et kui neid rünnatakse siis ründavad nemad Iisraeli rakettidega, seda ka tehti. Iraagi rünnakutes Iisraelile hukkus 2 inimest ja sai vigastada 230 inimest. See on suhteliselt väike arv arvestades, et Iraak saatis teele 42 raketti. Iisraeli kodanike Iraagi rakettide kaitsmiseks saatis USA Iisraeli patrioot rakettidega varustatud õhutõrje kompaniid.

29. Jaanuaril ründas Iraagi jõud Saudi Araabia linna Khafji ning okupeeris selle. Khafji lahing kestis 2 päeva kuni Iraagi väed löödi Saudi Araabia väeosade poolt välja. Mõlemad pooled said raskeid kaotusi nii personali kui ka varustuse osas. Tänu GPS süsteemi kasutusele võtmisele ei pidanud koalitsiooni väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat, ehk siis ei olnud vaja loota enam teedele vaid koostööle õhuluurega teadsid nad alati kus on vaenlane ja kus on nemad. Sellise uuenduse kaasabil võitsid nad lahingud pigem manööverdades kui võideldes.

Inim ja tehnikakaotused:

USA :148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist nende seas 15 naist. Iraak: eeldatakse umbes 35000 ohvrit nende seas 15000 sõdurit.

Vaata ka

(http://en.wikipedia.org/wiki/Desert_storm#Early_battles)

  1. Madala intensiivsusega konflikt