Ernst Enno: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ernst Enno''' ([[8. juuni]] [[1875]] [[Valguta]], [[Rannu kihelkond]] [[Liivimaa kubermang]] – [[7. märts]] [[1934]]) oli [[Eesti|eesti]] luuletaja ja lastekirjanik.

Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, [[Rannu kihelkond|Rannu kihelkonnas]]. Ta oli üheksa aastat noorem [[Juhan LiivistLiiv]]ist ja kaheksa aastat vanem [[Gustav SuitsustSuits]]ust. Just need kolm luuletajat kujundasid [[20. sajandisajand]]i esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud.

Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest[[kratt]]idest, kodukäijatest[[kodukäija]]test, kaarnakivist[[kaarnakivi]]st jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Esimese maailmasõja aastail müüsid vanemad talu ja see oli Enno jaoks suur kaotus.

Ernst Enno koolidõppis [[Hugo olidTreffneri Treffnergümnaasium]]is ja [[Tartu reaalkoolReaalkool]]is, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil [[Riia PolütehnikumiPolütehnikum]]i, [[Tartu ülikooliülikool]]i ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904.aastatel aastani1896–1904, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus „Postimehe“ toimetuses. [[Jaan TõnissoniTõnisson]]i kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja „Linda“ ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte „Isamaa“. Enno oli aktiivne ka Riia eestlaste seltsielus ning oli [[korporatsioon Vironia|korp! Vironia]] asutajaliige.

Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india [[budism|budistlik]] [[filosoofia]] ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni.

Peale õpingute kuulus suur osa Enno ajast maailmavaatelistele otsingutele, millesse ta suhtus täie tõsidusega. Tema tol perioodil enamloetud autoritest võiks nimetada V. Korolenkot, P. Roseggeri, K. Tetmajerit, R. M. Rilket, M. Maeterlincki.