Handi keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Seda räägitakse [[Venemaa]]l [[Handi-Mansimaa]]l, [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas]] ning[[Tomski oblast]]is [[Aleksandrovskoje rajoon|Aleksandrovskoje]] ja [[Kargosoki rajoon]]is.
 
1994. aasta Salmineni ja Janhuneni uuringu{{lisa viide}} järgi elabelas Venemaal 12 000 handi keele rääkijat. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 13 600 handi keele oskajat.<ref>http://perepis2002.ru/ct/doc/TOM_04_04.xls</ref>
 
Handi ja [[mansi keel]] on [[Obi ugri keeled]] [[uurali keeled|Uurali keelkonnas]]. Nende lähim sugulaskeel on [[ungari keel]].
 
Handi keel on tuntud oma [[murre]]te rohkuse poolest. Murrete läänegruppiläänerühma kuuluvad [[Salehard]]i, [[Ob]]i ja [[Irtõš]]i dialektidmurded. IdagruppiIdarühma kuuluvad [[Surgut]]i ja [[Vah]]i-[[Vasjugan]]i murded, mis on alajaotunudjaotunud kolmeteistkümneks murrakuks. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest [[foneetika|foneetiliselt]], [[morfoloogia|morfoloogiliselt]] ja [[sõnavara|leksikaalselt]]. Kolm peamist murrete gruppi (kolmas on põhjagrupp) ei saa üksteisest aru. Seega, põhinedesvõib nende tohutulesuurele erinevusele, võiksidtuginedes pidada lääne- ja ida-hansihandit olla erinevaderinevateks, kuid lähedalt suguluseslähisuguluses olevadolevateks keeledkeelteks.
 
==Kirjakeel==
Handi [[kirjakeel]] loodi [[ladina kiri|ladina kirja]] alusel [[1930]]. aastal. Aastal [[1937]] mindi üle [[Kürilliline kiri|kürillilisele kirjalekirillitsa]]le.
 
Handikeelsetes [[kirjandusteos]]tes kasutatakse tavaliselt [[Kazõmi murre]]t, [[Šurõškari murre]]t ja [[Kesk-Obi murre]]t. [[Trükiajakirjandus]]es, [[televisioon]]is ja raadios kasutatakse tavaliselt Kazõmi murret.
81. rida:
 
[[Kategooria:Ugri keeled]]
[[Kategooria:Handi-Mansimaa]]
 
[[af:Ostjaaks]]