SPARC: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''SPARC''' ([[Inglise keel|inglise]] '''S'''calable '''P'''rocessor '''Arc'''hitecture) on RISC instruktsioonidel põhinev protsessoriarhitektuur, mida arendab [[Sun Microsystems]] ning millega tuldi esmakordselt
SPARC leiutati seoses [[California|Californias]] asuva [[Berkeley_ülikool|Berkeley ülikooli]] uuringuga kärbitud käsustikuga arvutite (Reduced Instruction Set Computing) [[RISC]] kohta. Esimese SPARC arhitektuuril põhineva protsessori tootsid [[Sun Microsystems|Sun]] ja [[Fujitsu]] 1986. aastal. Aasta hiljem tuli Sun välja esimese SPARC protsessorit kasutava arvutiga. 1989. aastal asutas Sun Microsystems mittetulundusühingu [[SPARC International]], millele firma loovutas SPARC arhitektuuri omandiõigused. SPARC International tegeleb SPARC tehnoloogia haldamise ja litsenseerimisega. SPARC on avatud arhitektuur, mis tähendab seda, et SPARC tehnoloogia on avalik ning seda tüüpi protsessoreid tohivad toota kõik firmad, kes omavad SPARC litsentsi. SPARC protsessoreid kasutatakse põhiliselt [[Unix]]-põhiseid operatsioonisüsteeme kasutavates arvutites ning pikka aega oli SPARC tihedalt seotud Sun'i operatsioonisüsteemiga [[Solaris]].
<ref name="SPARC International">{{cite web|url=http://www.sparc.org/aboutOverview.html |title=SPARC International |publisher=sparc.org |accessdate=2010-11-17}}</ref>
<ref name="cpu-collection">{{cite web|url=http://www.cpu-collection.de/?tn=1&l0=cl&l1=SPARC |title=cpu-collection >> SPARC |publisher=cpu-collection.com |accessdate=2010-11-17}}</ref>
18. rida:
1986. aasta paiku tekkis paljudel arvuti originaalseadmete tootjatel (OEM) huvi arendada oma vahenditega protsessoreid. Põhjuseks oli suur sõltuvus [[Intel|Inteli]] ning [[Motorola]] protsessoritest. Teine oluline põhjus oli elektroonikakiipide tootmise märgatav odavnemine seoses sellega, et elektroonikatootjad vajasid oma investeeringute tagasiteenimiseks suuri tootmiskoguseid ning olid seetõttu välja mõelnud viisi, kuidas toota elektroonikakiipe, mis oleksid tootmise algfaasis standardsed ning erinevused tekiksid vaid viimastes tootmisettappides. See võimaldas arvutitootjatel osta odavalt kõrgtasemel elektroonikakiipe. Kolmas oluline põhjus, mis muutis protsessorite tootmise varasemast lihtsamaks, oli uuendusliku tarkvara kasutuselevõtt. Seoses [[CAD]] tarkvara kasutuselevõtuga tekkis võimalus digitaalloogikat disainida, simuleerida ning testida ilma seda reaalselt valmis ehitamata. See võimaldas keskenduda rohkem disainimisprotsessile ning põhjalikud teadmised tootmisprotsessist ei olnud enam nii olulised kui varem.
1986. aastal avaldatud Berkeley ülikooli kärbitud käsustikuga arvutite (Reduced Instruction Set Computing) (RISC) uuringu käigus leiutati SPARC protsessor. Juba 1987. aastal tuli Sun välja esimese SPARC protsessoril põhineva arvutiga nimega Sun-4. Järgnevatel aastatel kogus SPARC kiiresti populaarsust, eriti aga just arvutitel mis kasutavad
1989. aastal asutati SPARC International, mille eesmärgiks sai SPARC arhitektuuri haldamine ja litsenseerimine ning tehnoloogia levitamine.
| |||