SPARC: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
SPARC protsessoril on 2 tüüpi registreid: üldotstarbelised (general-purpose) ja kontroll/staatus registrid. Üldotstarbelised registrid on täisarvude tööregistrid (Integer working registers) ning ujuvkomaarvude tööregistrid (Floating-point working registers). Kontroll/staatus registreid on palju erinavaid ning igaüks neist täidab üsnagi spetsiifilist alaülesannet. Nende üldine eesmärk on aga kontrollida protsessori üldist toimimist erinevate seisundite ning lugejate (counter) kaudu. Kontroll/staatus registrite alla kuuluvad näiteks Program Counter register, Processor State register ja Floating-Point State Register. Osasid registreid on võimalik kasutada ainult priviligeeritud töörežiimis, kuid enamikule neist on olemas juurdepääs ka mittepriviligeeritud režiimis.
SPARC instruktsioonid on kodeeritud neljas erinevas variandis ning on jaotatud 11 kategooriasse. Kui protsessor loeb mälust instruktsiooni, siis on kolm võimalust: instruktsioon käivitatakse, nullitakse või tõkestatakse (trap). Protsessor valib järgmise käsu, mida käivitatakse, kasutades mälu aadressi, mis on kirjas programmi lugejas (program counter). Peale instruktsiooni käitmist suurendatakse automaatselt programmi loendurit, mille tulemusel käivitatakse juba järgmine instruktsioon. SPARC 9 instruktsioonid grupeeritakse järgnevalt: Memory access, Memory synchronization, Integer arithmetic, Control transfer, Conditional moves, Register window management, State register access, Privileged register access, Floating-point operate, Implementation-dependent ja Reserved instruktsioonid.
<ref>{{citation|url = http://www.sparc.org/standards/SPARCV9.pdf | title= The SPARC Architecture Manual , Version 9| author = SPARC International, Inc.| editor= David L. Weaver |editor2= Tom Germond| publisher = PTR Prentice Hall|isbn=0-13-825001-4| year=1994}}</ref>
==Ajalugu==
| |||