Geen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gene~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Gene~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
'''Geen''' ehk '''pärilikkustegur''' (inglise ''gene'') on [[kromosoom]]i kindlas [[lookus]]es paiknev [[pärivustegur]], mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. [[DNA]] on [[molekul]]i funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab [[informatsioon]]i ([[mRNA]] vahendusel) ühe [[valk|valgu]] (või [[polüpeptiid]]i) [[süntees]]iks (kuid on ka nt [[rRNA]] ja [[tRNA]] geenid, mis valgumolekule ei kodeeri).<ref name="Geneetika leksikon"/>
 
Geen võib olla teatud valku kodeeriv [[DNA]] või [[RNA]] järjestus või [[RNA]] ahel, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis. Elusolendid sõltuvad geenidest, sest geenid määratlevad täpselt ära kõik [[valgud]] ning funktsionaalsed [[RNA]] ahelad. Geenid hoiavad enda sees informatsiooni, mille alusel ehitatakse ning säilitatakse organismi [[rakk]]e ning samuti mille põhjal pärandatakse järglastele geneetilist materjali järglastele. Kuid siiski rakus on [[organell]]e ([[mitokonder]]), mis replitseeruvad iseseisvalt ja neid ei kodeerita [[DNA]] põhjal. Kõikidel organismidel on palju geene, mis vastavad mitmetele erinevatele bioloogilistele tunnustele – mõned neist on meile nähtavad (nt silmavärv või jäsemete arv), mõned tunnused aga pole meile silmaga eristatavad (nt [[veregrupp]] või suurem tõenäosus saada mingisugune spetsiifiline haigus).
 
Geeni moderne definitsioon kõlab järgmiselt – ''Geen on [[genoom]]i järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geenis on regulatoorsed regioonid, transkribeeritud järjestused ja palju muid funktsionaalsete järjestuste regioone.''<ref name="test"/><ref name="te"/> Geenid eksisteerivad struktuurilt ja tihti ka funktsioonilt erinevate [[alleel]]ide kujul<ref name="Geneetika leksikon"/>. Ühe geeni erinevaid variante nimetatakse [[alleel]]ideks. Kõnekeelne termin „geen“ (juuksevärvi geen, hea geen) viitab tavaliselt [[alleel]]ile. Tegelikult on geen [[nukleiinhape]]te järjestus ([[DNA]] või teatud [[viirus]]te puhul [[RNA]]) ja [[alleel]] on üks variant sellest geenist. Inimestel on olemas mingi teatud geeni järjestus, kuid kindlatel inimestel on selle geeni spetsiifiline [[alleel]] ehk selle geeni järjestuse üks variantidest. Geenid kodeerivad [[valk]]e, mis avalduvad teatud identifitseeritavate [[järjestus]]te põhjal, kuid päritav on siiski geen ise, mitte see konkreetne [[järjestus]].