Vangla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
169. rida:
VangS § 99 on lühiajaline väljaviimine vahistatule lubatud. VangS § 99 lg 1 kohaselt toimub vahistatu lühiajaline väljaviimine üksnes olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohaolekut. Vahistatu viiakse välja järelevalve all ja kuni üheks päevaks. Juhul, kui kriminaalasi on kohtus, on vajalik uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nõusolek. VangS § 99 lg 2 kohaselt antakse luba vahistatu taotluse alusel.
==== Isiklik täitmiskava ====
VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava (Täitmiskava). Täitmiskavas märgitakse ära kinnipeetava paigutamise ja ümberpaigutamisega seonduv, osalemine sotsiaalsetes programmides, tööhõives jm. Samuti vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid. Täpsemad juhised Täitmiskava koostamiseks on sätestatud justiitsministri määruses „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“.[https://www.riigiteataja.ee/akt/109072011014] Täitmiskava eesmärgiks on kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõude ning nende rakendamise ajagraafiku väljatoomine. Täitmiskava koostamise üheks aluseks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise analüüsi tulemused (määrus § 3). Riskihindamises analüüsitavad asjad sätestab määruse § 3 lg 4. VangS § 16 lg 2 kohaselt arutatakse Täitmiskava kinnipeetavaga. Määruse § 5 lg 1 kohaselt koostab Täitmiskava inspektor-kontaktisik. Määruse § 7 kohaselt on inspektor-kontaktisiku ülesanne motiveerida kinnipeetavat Täitmiskava täitma ning selle täitmist ka jälgida. Määruse § 8 kohaselt koostatakse uus Täitmiskava aasta möödumisel eelmise Täitmiskava koostamisest. Uude Täitmiskavasse lisatakse märkmed eelmise Täitmiskava täitmise kohta ning koostatakse ka uus riskihindamine.
Täitmiskava õiguslikku iseloomu on analüüsinud ka Riigikohus. Riigikohus on märkinud järgmist:,,Täitmiskava õigusliku iseloomu osas on kolleegium samuti nõus ringkonnakohtu seisukohaga - vaidlusalusel ajal kehtinud täitmiskava koostamise juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi.“http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222526189
VangS ei näe ette võimalust koostada Täitmiskava vahistatutele.
Interneti kasutamise võimalus vanglas
VangS § 31¹ kohaselt ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigus vanglas kasutada Internetti. Erandina on selleks võimalus vangla poolt spetsiaalselt kohaldatud arvutites ning ligipääs on lubatud üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Interneti kasutamine toimub vangla järelvalve all. Interneti kasutamise keeld on tingitud eelkõige vajadusest välistada kinnipeetava vanglaväline suhtlemine nendes vormides, mis ei ole ette nähtud VangS, samuti teabe hankimine Internetist, mis võiks ohustada vangla julgeolekut ja karistuse täideviimise eesmärki.<ref>L.Madise, P.Pikamäe, J.Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2009, lk 81.</ref>
Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus: „Kuna tehniliselt ei saa välistada, et kinnipeetavad ei väärkasutaks Interneti kasutamise õigust, siis on VangS § 311 kohaselt kinnipeetavatel keelatud Internetti kasutada. Erand on tehtud üksnes ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Niisugune erand on vajalik, tagamaks kinnipeetavatele efektiivne võimalus enda õigusi kaitsta. Seejuures tuleb arvestada, et kinnipeetaval on õigusaktide ametlikud tekstid kättesaadavad üksnes Interneti vahendusel. Ka kohtupraktikast on kinnipeetaval võimalik saada ülevaade üksnes Interneti vahendusel. Interneti kasutamise keeld on tingitud eelkõige vajadusest välistada kinnipeetava vanglaväline suhtlemine nendes vormides, mis ei ole vangistusseaduses ette nähtud ja mis seadusandja hinnangul ei pruugi soodustada karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist; sealhulgas välistamaks Internetist sellise teabe hankimist, mis võiks ohustada vangla julgeolekut, ühiskondlikku turvalisust väljaspool vanglat või vastu töötada kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgile. Üldtuntud on asjaolu, et Internetti saab kasutada õigusrikkumiste toimepanemiseks ning et selliste rikkumiste arv ilmutab kasvutendentsi. Seega kujutab kinnipeetavatele iga uue veebilehe avamine ühtlasi suuremat turvariski, et nende kätte satub informatsioon, mis on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Pealegi võivad Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile juurdepääsuga kaasneda võimalused Internetti muul otstarbel kasutada.[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222520885]
Riigikohus on leidnud, et kinnipeetavale peab olema tagatud juurdepääs elektroonilisele Riigi Teatajale: Kolleegium on seisukohal, et õigusnormidega tutvumise võimalust ei saa pidada piisavaks juhul, kui see on võimalik üksnes vanglalt konkreetset õigusakti taotledes. Kuna kinnipeetav ei pruugi teada, millised õigusaktid teda huvitavat valdkonda reguleerivad, ei saa eeldada või nõuda, et ta vajalikke akte nimetada oskaks. Elektroonilise Riigi Teataja kasutamisel on infotehnoloogilise otsingusüsteemi abil tagatud õigusaktide ja muude dokumentide leidmine märksõna, kronoloogia, akti andja, akti liigi, akti nimetuse, akti avaldamismärgete, akti viidete, kehtestamise ja jõustumise aja ning muude akti või dokumendi andmete alusel, samuti ületekstiotsinguga (RTS § 14 lg 2). Ka Riigi Teataja paberversioonis avaldati otsingut hõlbustav märksõnastik. Olgugi, et Riigi Teataja elektroonilist versiooni kasutades oleks õigusaktidega tutvumine oluliselt mugavam ning kiirem, peab kolleegium piisavaks ka seda, kui kinnipeetavatel on võimalik õigusnormidega vabalt tutvuda paberkandjal ning kasutada õigusaktide leidmiseks märksõnastikku. Kuna RTS § 2 p 12 alusel avalikustatakse Riigi Teatajas ka Riigikohtu kolleegiumide ja kogude põhistatud lahendid, oli nendega võimalik tutvuda samal viisil kui õigusaktidega.[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-20-07]
Juurdepääsu kohta kohtulahenditele on Riigikohus leidnud järgmist: AvTS § 28 lg 1 p 29 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama jõustunud kohtulahendid, arvestades seejuures seadusest tulenevate piirangutega. AvTS § 29 lg 1 kohaselt tuleb kohtulahendid avalikustada veebilehel. Seega näeb seadus kohtulahenditele kui avalikustatud informatsioonile ligipääsu vahendina ette Interneti ning lähtub eeldusest, et juurdepääs Internetile on igaühele tagatud (AvTS § 33) Kinnipeetavate suhtes erandit tehtud ei ole. Kui sellisel viisil avalikustatud teavet küsitakse teabenõudega, ei pea teabevaldaja teavet väljastama, vaid võib selle asemel teatada teabenõudjale taotletavale teabele juurdepääsu viisi ja koha (AvTS § 22). Kolleegium leiab, et juhul, kui teabenõudjal (nt kinnipeetaval) Internetile ligipääsu ei ole, peab teabevaldaja teabenõude alusel siiski teabe väljastama.Samuti laieneb kinnipeetavatele igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, mis tuleneb põhiseaduse § 44 lg-st 1. Selle õiguse piiranguks on ka avalikustatud kohtulahenditele juurdepääsu takistamine kinnipeetavale, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasiga tutvumise mittevõimaldamine.[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-20-07]
Seevastu on Riigikohus leidnud, et põhjendatud on asjaolu, et VangS § 31¹ on sätestatud piirang ja kinnipeetavale ei ole tagatud juurdepääs internetilehekülgedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee. Nimetatud piirang on põhiseadusega kooskõlas ning proportsionaalne. Riigikohus on leidnud järgmist: „VangS §-ga 311 välistatakse juurdepääs veebilehtedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee. Seetõttu on välistatud, et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada Internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu ühiskondlikku turvalisust. VangS §-s 311 sätestatud meede on seega sobiv abinõu soovitava eesmärgi saavutamiseks. See välistab igasuguse võimaluse, nagu märgib justiitsminister oma seisukohas, vaidlusaluste veebilehtede kaudu Internetti väärkasutada ja kaitseb seeläbi ühiskonna turvalisust. Veebilehekülgedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee juurdepääsu tagamine võib luua lisavõimaluse keelatud suhtlemiseks. Ühtlasi oleks laiema juurdepääsu võimaldamisel vaja rohkem kontrollida kinnipeetava Interneti kasutamist, mistõttu kontrollimine nõuaks lisakulutusi, mille tegemata jätmisel võib kujuneda olukord, kus ei ole tegelikku kontrolli kinnipeetavate tegevuse üle. Kõnesolevate veebilehtede kasutamist ei ole seega võimalik tagada viisil, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sama tõhus kui VangS §-s 311 sätestatud keeld. Seetõttu on vaidlusalustele lehekülgedele juurdepääsu keelamine vajalik meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Üldkogu hinnangul on VangS §-s 311 sätestatud piirang, mis puudutab veebilehekülgedega www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee tutvumist, ka mõõdukas. Kuna kinnipeetaval on võimalus pöörduda Riigikogu ja õiguskantsleri poole nii kirja teel kui ka teabenõudega, siis ei ole juurdepääs veebilehekülgedel www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee sisalduvale avalikule teabele välistatud. VangS § 311 kohaselt on kinnipeetavale tagatud juurdepääs Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljele, mistõttu veebilehel www.coe.ee sisalduvaile Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeile on juurdepääs tagatud. Ühtlasi on veebilehekülje www.riigiteataja.ee kaudu tagatud juurdepääs nendele Euroopa Nõukogu konventsioonidele ja lepingutele, mille Eesti on ratifitseerinud. Samuti ei kahtle üldkogu selles, et vangla raamatukogu vahendusel on kinnipeetaval juurdepääs Euroopa Nõukogu trükistele. Lisaks ei ole kinnipeetaval välistatud Euroopa Nõukogu poole pöörduda kirjalikult. Seetõttu on üldkogu seisukohal, et veebilehekülgedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee juurdepääsu välistamisega põhjustatav riive on vähe intensiivne.“[http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222520885]
===Kirjavahetus ja telefonikõned===
| |||