Erinevus lehekülje "Idand" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 46 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
P
'''Idand''' e [[tõuse]] on idanev taim, mis toitub põhiliselt [[seeme|seemnes]] (või [[vili|viljas]]) olevaist [[varuaine]]test. Seemne [[idanemine|idanemisel]] (kasvama minemisel) algab [[vegetatiivne]] areng. Idand koosneb kolmest peamisest osast: [[idujuur]], [[iduvars]] ja [[idulehed]]. Kõige esmalt arenevad idandil (seemnest kasvanud taimel) idulehed.
 
==Embrüonaalne[[Embrüo]]naalne areng==
Rakk alustab oma eksisteerimist embrüonaalse (jagunemisvõimelise) emaraku jagunemise teel. Munarakust kujunevad mitootilise jagunemise ja diferentseerumise teel organismi kõik rakud.
[[Õistaim]]edel eristub kõige esimesena [[embrüonaalne]] ehk looteline areng, mis algab [[munarakk|munaraku]] viljastamisest ja lõpeb idu moodustumisega seemnes.
Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud [[teistuum]] jagunema, tekitades [[toitekude|toitekoe]] – [[endosperm]]i. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või kujuneb seemne [[säilituskude|säilituskoeks]], mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel.
 
Pärast viljastamist arenema hakkav [[sekundaarne endosperm]] võib kujuneda [[nukleaarne|nukleaarselt]] või [[tsellulaarne|tsellulaarselt]]. Nukleaarse endospermi puhul tekib algul suur (kuni tuhandetesse ulatuv) hulkpalju [[üksiktuum]]i, mis alles hiljem eralduvad kestadega. Tsellulaarse endospermi puhulpooldumisel kattuvad lootekoti rakud kattuvad pooldumisel kohe kestadega. Lootekoti suurenedes kulutatakse [[nutsell]]i rakud toiduks, harvem kujuneb nutsell samuti toitekoeks – [[perisperm]]iks, mis koos endospermiga või ainsana jääb seemne varuainete säilituskohaks.
 
Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks olenematuks väliskeskkonna toidust. Selle aja vältel kasvab välja idujuur ja tungib mulda.
Esimesena väljub juur, siis [[koleoptiil]] (torujas kate kõrreliste idulehtedel, kaitseb lehti seemnest läbitungimisel). Auksiin liigub [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul mõlema [[organ]]i alumisele küljele. Juurel ilmneb positiivne, koleoptiilil negatiivne [[geotropism]]. Geotropism on taime reaktsioon maakera [[raskuskiirendus]]ele; seemne idanemisel, olenemata tema asendist, suubub idujuur geotroopselt allapoole, iduvars aga ülespoole. Kui koleoptiil on mullast väljunud, hakkab diferentseeruma fotosünteesiaparaat. Sellega idanemisstaadium lõpeb.
 
Kui seemned idanevad halbades tingimustes, mis ei ole seemnele ega noorele taimele soodsad, tähendab see taime surma. Idanemisinhibiitorid ongi selleks, et nadseeme ei lase seemnelidaneks enne idaneda, kui seda lubavad välistingimused.
 
==Fototropism==
[[Fototropism|Fototroopsel]] kõverdumisel orienteeruvad positiivse fototropismiga fotosünteesivad taimeorganid valguse poole, see esineb peamiselt [[võrse]]tel ja [[leheroots]]udel.
 
Taimede fototroopsel kõverdumisel ilmneb auksiini mõju. Koleoptiilidel on valgustundlik ülemine tipp. Selle kõverdumine algab [[apikaalne|apikaalselt]] ja levib pikkamööda allapoole. Näiteks [[kaer]]a koleoptiil sisaldab kumeral valgustama poolel auksiini rohkem kui nõgusal valgustatud poolel. Niisugune [[assümeetriaassümmeetria]] tekib koleoptiili (ka kasvava taime) tipus, kusjuures pimedal küljel liigub rohkem auksiini allapoole, mille tõttu see pool ka kasvab ja kumerdub kiiremini. Sellise asümmeetriliseassümmeetrilise auksiinijaotuse tingib ühepoolne valgusärritus.
 
Ühepoolne valgustus põhjustab [[basipetaalne|basipetaalse]] auksiinitranspordi ühekülgse pidurdumise valgustatud küljel. Auksiinitranspordi pidurdus sõltub [[valguse spekter|valguse spektrist]] ning valgushulgast ja selle kestusest.<ref name="taimefüs"/>
 
Idanemise ajal tekib idus selliseid aineid, mida kuivas seemnes enne pole ning mis hiljem taime kasvades kaovad.
Kuiva seemne idus on kõik vajalik taime elutegevuseks: [[vitamiin]]id, [[ensüüm]]id, [[mineraalaine]]d, [[kasvuhormoon]]id. Kui niiskus paneb seemne idanema, muutub kõik see [[inimorganism]]ile kättesaadavaksomastatavaks.
 
Näiteks tekib [[C-vitamiin]], mida kuivas seemnes peaaegu polegi. Oluliselt suureneb väärtuslike B-rühma vitamiinide kogus. [[Vitamiin B2|Vitamiini B2]] kogus suureneb kuni neli korda. Mitmekordistub [[E-vitamiini]] sisaldus. Idandid sisaldavad ka [[kaalium]]i, [[magneesium]]i, [[raud]]a jm mineraalaineid. Idandid on [[kiudainerikas|kiudainerikkad]], mistõttu puhastavad [[organism]]i ja tekitavad täiskõhutunde.<ref name="aialeht"/>
 
Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, ei ole soovituslik süüa neid teatud haiguste, näiteks vähk,vähi korral. Ettevaatlikud peavad olema ka reumaatikud ja neerupuudulikkusega inimesed.<ref name="Naur"/>
 
Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus aiaärid, öko- ja tervisepoed. Idandatavad seemned: [[harilik lutsern]], [[rukola]], [[spargelkapsas]] ehk [[brokoli]], [[sojauba]], [[punane peakapsas]], [[lina]], [[lambalääts]], [[redis]], [[sinep]], [[päevalill]], [[salatkress]], [[punane ristik]], [[mungoad]], [[kikerherned]], pruunid-punased-kollased-rohelised [[läätsed]].
10

muudatust