Feodor Klement: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisa |
lisa |
||
1. rida:
'''Feodor Klement''' (ka '''Theodor Klement'''; [[30. mai]] (vkj 12. juuni<ref name="TTT128" />) [[1903]] [[Peterburi]] – [[28. juuni]] [[1973]] [[Tartu]]) oli [[Venemaa|Vene]] ja [[Eesti]] [[füüsik]] ning [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i kauaaegne [[rektor]]. Klementi teadustöö keskendus [[tahkisefüüsika]]le, eelkõige [[luminestsents]]ile.▼
▲'''Feodor Klement''' (ka '''Theodor Klement'''; [[30. mai]] (vkj 12. juuni<ref name="TTT128" />) [[1903]] [[Peterburi]] – [[28. juuni]] [[1973]] [[Tartu]]) oli [[Venemaa|Vene]] ja [[Eesti]] [[füüsik]] ning [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i kauaaegne [[rektor]].
Feodor Klement sündis 1903. aastal Sankt-Peterburgi [[Jekaterinhof]]i linnajaos eestlaste Dietrich ja Karolina Klementi seitsmenda pojana. Dietrich Klement oli alul [[Narva]]s [[sadulsepp]] (kuuludes ka Narva sadulseppade tsunfti), hiljem [[Putilovi tehas]]e tööline Peterburis.<ref name="TTT11-12">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 11-12</ref> Esimesed kümme eluaastat kasvas Feodor Klement Peterburis, järgmised kümme (1908-1918) Ligovos. Ta õppis 1910-13 Ligovo algkoolis, seejärel 1913-18 Peterburi 10. gümnaasiumis. 1918 oli Klement õpilane [[Narva gümnaasium]]is.<ref name="TTT128">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 128</ref>
==Varajane karjäär==
1917. aastast tegi Klement mitmesuguseid lühiajalisi töid: 1917 töötas ta töölisena keemia-farmaatsiatehases Vennad Hruštšovid, 1918-19 oli sulane ja möldripoiss, 1919 kontoriametnik Suur-Štsepetsi mõisas.<ref name="TTT128" /> 1919 astus Klement [[Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] (ÜLKNÜ) liikmeks<ref name="TTT128" />, 1921-1923 oli [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] (VK(b)P) liikmekandidaat<ref name="TTT128" /> ning 1923. aastast liige<ref name="TTT129" />. 1919-1925 oli ta õpetaja mitmes [[Oudova kreis]]i koolis, sealhulgas Oudova kreisi nõukogude ja parteitöötajate koolis. 1924 töötas Klement Oudova kreisi rahvahariduse osakonna ning 1924-26 poliithariduse osakonna juhatajana.<ref name="TTT129" />
1926-41 elas Feodor Klement [[Leningrad]]is. 1926-29 oli ta [[Leningradi kubermang]]u poliithariduse osakonna raamatukogude sektori juhataja ja inspektor, 1929-30 osakonna metoodilise kabineti juhataja. Selle kõrvalt õppis ta 1927-28 [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] (LRÜ) füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatikaosakonna I kursusel, 1929-1934 jätkas aga õpinguid LRÜ füüsikateaduskonna füüsikaosakonnas. Ülikooliga samal ajal Klement niihästi töötas teadlasena kui ka kerkis partei liinis. Akadeemik
==Teadustöö Leningradi Ülikoolis==
1933-35 jätkas Feodor Klement õpinguid LRÜ-s [[aspirant|aspirandina]]. 1934-35 oli ta ühtlasi LRÜ Rakendusfüüsika Instituudi direktori asetäitja. 1935-41 töötas Klement LRÜ Füüsika Instituudi teadusliku sekretärina. 1935-51 oli ta ka LRÜ Õpetatud Nõukogu liige.<ref name="TTT129" />
1937. aastal rajati Leningradi Riikliku Ülikooli Füüsikainstituudis luminestsentsilaboratoorium, mida Klement juhatas labori asutamisest 1954. aastani (veel kolm aastat pärast Tartu Ülikooli rektoriks saamistki). 1937-41 oli Klement LRÜ assistent, 1941-44 vanem teaduslik töötaja. 1940. aastast toimetas ta ka LRÜ teaduslikke toimetisi ("Ученые записки").<ref name="TTT129" />
1941-44 oli Klement evakueeritud [[Jelabuga]]sse, kus oli LRÜ Jelabuga filiaali parteiorganisatsiooni sekretär ning pärast [[kandidaadidissertatsioon]]i kaitsmist (10. mai 1943) ja [[füüsika-matemaatikateaduste kandidaat|füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi]] kraadi kinnitamist 1943. aastal ka LRÜ Jelabuga filiaali ülem.<ref name="TTT129" />
Kui ülikooli tegevus Leningradis 1944. aastal taastus, sai Feodor Klementist LRÜ optikakateedri [[dotsent]]. Sellel ametikohal jätkas ta 1951. aastani. 1945. aastal alustas ta LRÜ-s Nõukogude Liidu ülikoolide esimese luminestsentsikursuse lugemist. 1949-51 oli ta LRÜ toimetiste "Вестник Ленинградского университета," peatoimetaja asetäitja. 1949. aastal võeti Klement vastu ka NSV Liidu Teaduste Akadeemia Luminestsentsialase Teadusliku Nõukogu liikmeks, kellena ta jätkas surmani 1973. aastal.<ref name="TTT129" />
==Rektorina Tartu Ülikoolis==
1951. aastal määrati Feodor Klement Tartu Ülikooli rektoriks.<ref name="TTT130" /> Sellel ametikohal vahetas ta välja [[Alfred Koort]]i, kes oli pidanud rektoriametit 1944. aastast.
Klementi enda sõnul vaidles ta rektoriks määramisele järjekindlalt vastu mitmel põhjusel. Eelkõige ei soovinud ta loobuda enda rajatud luminestsentsilabori juhtimisest Leningradi Riiklikus Ülikoolis. Klementii veenmiseks pakuti talle algul võimalust labor koos kaastöölistega Tartusse kolida, seejärel aga jääda labori juhatajaks edasi ka Tartus töötades. Labori juhatamisest loobus Klement tõepoolest alles 1954. aasta aprillis.<ref name="TTT108-114">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 108-114</ref><ref name="TTT118">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 118</ref>
Samuti häiris Klementit tema halb eesti keele oskus, kuna lapsepõlvest saati polnud ta seda kuigivõrd kasutanud (juba 1945. aastal tellis ta küll õpperaamatuid): "Kõigi nende aastate vältel, mil töötasin rektorina, andis halb eesti keele oskus ennast igal sammul tunda. Mu väljendusoskus selles keeles süvenes pikkamisi, kuid muidugi ei arva ma praegugi, et valdan nüüd korrektselt eesti keelt. Ülikoolis oli mul vahel pahandusi nendega, kes ei osanud kohalikku keelt, kuid töötasid või õppisid siin, eesti keele omandamisele vaatasid aga ülevalt alla."<ref name="TTT115-116">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 115-116</ref>
Kohe pärast Eestisse saabumist esitati Klement ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] tegevliikmeks<ref name="TTT117-118">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 117-118</ref>.
Feodor Klementi teeneks peetakse ülikooli rolli taastamist teaduskeskusena ja õppetöö arendamist teaduspõhisena.{{lisa viide}} Administratiivtöö kõrvalt jätkas Klement aktiivset teadustööd. Ta oli Tartu [[tahkisefüüsika]] koolkonna rajaja{{lisa viide}}, tema juhtimisel loodi Füüsika Instituudi juurde tahkisefüüsika laboratoorium{{lisa viide}}. [[1952]]. aastal võttis ta enda peale vastloodud Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi, hilisema [[Tartu Ülikooli Füüsika Instituut|Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi]] luminestsentsilabori juhtimise<ref name="TTT130" />. 1953-54 kuulus ta organiseerimiskomiteesse, kes korraldas Tartus V üleliidulise luminestsentsialase nõupidamise<ref name="TTT130" />. [[1954]]-1960 oli ta eksperimentaalfüüsika sektori juhataja [[Tartu Tähetorn]]is<ref name="TTT130" />.
1952-73 oli Klement Nõukogude Rahukaitsekomitee liige, ENSV TA FAI teadusliku nõukogu liige, ENSV TA Loodusuurijate Seltsi tegevliige ning Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühingu (hiljem ühing Teadus) liige. 1953-73 kuulus ta NSVL TA Spektroskoopiakomisjoni, 1960-69 [[Lenini preemia]]te määramise komiteesse liikmena teaduse ja tehnika alal.<ref name="TTT130" /> 1963-73 oli ta "Eesti nõukogude entsüklopeedia" peatoimetuse liige, Nõukogude Teaduse ja Tehnika Ajaloolaste Ühenduse Komitee liige ning ajakirja "Журнал прикладной электроники" toimetuskolleegiumi liige<ref name="TTT131" />.
1952-53 oli Feodor Klement EK(b)P Tartu oblastikomitee ja oblastikomitee büroo liige, 1953-71 EKP Tartu linnakomitee ja linnakomitee büroo liige. 1953-54 oli ta EK(b)P KK liikmekandidaat ja 1954-72 EKP KK liige. Ta kuulus 1954-66 ka NSVL Ülemnõukogu IV, V ja VI koosseisu, külastades 1955. aastal Tšehhoslovakkiat, 1960. aastal Norrat<ref name="TTT130" /> ning 1961. aastal Itaaliat NSV Liidu parlamendidelegatsiooni koosseisus<ref name="TTT131" />.
Klementi rektoriks oleku ajal toimus veel üks
1970. aasta kevadel lahkus Klement rektori kohalt. Tema asemele tuli [[Arnold Koop]] (rektor 1970–1988).
▲Klementi rektoriks oleku ajal toimus veel üks ülikooli ajaloos tähelepanuväärne sündmus: [[Tulekahju Tartu Ülikooli peahoones 1965. aastal|tulekahju ülikooli peahoones]] [[1965]]. aasta detsembris.
==Pärast rektoriametit==
Lisaks mitme senise ameti jätkamisele oli Feodor Klement 1971-73 professor-konsultant ENSV TA FAI juures.<ref name="TTT131" />
==Tunnustused==
36. rida ⟶ 47. rida:
* 1955 [[Nõukogude-Tšehhoslovakkia Sõprusühing]]u Presiidiumi Keskkomitee aumärk<ref name="TTT130" />
* 1956 medal "[[Uudismaade ülesharimise eest]]"<ref name="TTT130" />
* 1959 [[Nõukogude Eesti preemia]] teadusliku kollektiivi juhendajana (J. Kirs,
* 1959 [[NSVL Teaduste Akadeemia]] Presiidiumi aukiri<ref name="TTT130" />
* 1961 [[Lenini orden]]<ref name="TTT131">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 131</ref>
| |||