Feodor Klement: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
lisa |
||
1. rida:
{{oodake}}
'''Feodor Klement''' (ka '''Theodor Klement'''; [[30. mai]] (vkj 12. juuni<ref name="TTT128" />) [[1903]] [[Peterburi]] – [[28. juuni]] [[1973]] [[Tartu]]) oli [[Venemaa|Vene]] ja [[Eesti]] [[füüsik]] ning [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i kauaaegne [[rektor]].
Esimesed kümme eluaastat kasvas Feodor Klement Peterburis, järgmised kümme (1908-1918) Ligovos. Ta õppis 1910-13 Ligovo algkoolis, seejärel 1913-18 Peterburi 10. gümnaasiumis. 1918 oli Klement õpilane [[Narva gümnaasium]]is.<ref name="TTT128">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 128</ref>
==Karjäär==
1917. aastast tegi Klement mitmesuguseid lühiajalisi töid: 1917 töötas ta töölisena keemia-farmaatsiatehases Vennad Hruštšovid, 1918-19 oli sulane ja möldripoiss, 1919 kontoriametnik Suur-Štsepetsi mõisas.<ref name="TTT128" /> 1919 astus Klement [[Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] (ÜLKNÜ) liikmeks<ref name="TTT128" />, 1921-1923 oli [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] (VK(b)P) liikmekandidaat<ref name="TTT128" /> ning 1923. aastast liige<ref name="TTT129" />. 1919-1925 oli ta õpetaja mitmes [[Oudova kreis]]i koolis, sealhulgas Oudova kreisi nõukogude ja parteitöötajate koolis. 1924 töötas Klement Oudova kreisi rahvahariduse osakonna ning 1924-26 poliithariduse osakonna juhatajana.<ref name="TTT129" />
1926-41 elas Feodor Klement [[Leningrad]]is. 1926-29 oli ta [[Leningradi kubermang]]u poliithariduse osakonna raamatukogude sektori juhataja ja inspektor, 1929-30 osakonna metoodilise kabineti juhataja. Selle kõrvalt õppis ta 1927-28 [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] (LRÜ) füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatikaosakonna I kursusel, 1929-1934 jätkas aga õpinguid LRÜ füüsikateaduskonna füüsikaosakonnas. Ülikooliga samal ajal Klement niihästi töötas teadlasena kui ka kerkis partei liinis. Akadeemik A. N. Terenini laboratooriumis oli ta 1930-31 õpilane ja uurija, 1931-34 poole kohaga noorem teaduslik töötaja. 1930-32 oli ta LRÜ parteikomitee sekretäri asetätija, 1932-33 LRÜ Füüsikainstituudi parteiorganisatsiooni sekretär. 1934 lõpetas ta ülikooli.<ref name="TTT129" />
==Teadustöö Leningradi Ülikoolis==
Enne Eestisse suunamist oli Feodor Klementi tegevus pikka aega seotud
==Rektorina Tartu Ülikoolis==
▲Enne Eestisse suunamist oli Feodor Klementi tegevus pikka aega seotud [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikool]]i optikakateedriga ja LÜ Füüsika Instituudi luminestsentsilaboratooriumi juhtimisega.
Aastail [[1951]]–[[1970]] oli ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] rektor. Tema teeneks peetakse ülikooli rolli taastamist teaduskeskusena ja õppetöö arendamist teaduspõhisena. Klement oli ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[akadeemik]].
9. rida ⟶ 22. rida:
[[1951]]. aastal võttis ta enda peale vastloodud Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi, hilisema [[Tartu Ülikooli Füüsika Instituut|Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi]] luminestsentsilabori juhtimise.
[[1954]]. aastast sai temast eksperimentaalfüüsika sektori
Klementi rektoriks oleku ajal toimus veel üks ülikooli ajaloos tähelepanuväärne sündmus: [[Tulekahju Tartu Ülikooli peahoones 1965. aastal|tulekahju ülikooli peahoones]] [[1965]]. aasta detsembris.
==Pärast rektoriametit==
==Tunnustused==
* 1945 medal "[[Vapra töö eest Suures Isamaasõjas aastail 1941-1945]]"<ref name="TTT129" />
* 1949 Leningradi Riikliku Ülikooli preemia parima teadusliku töö eest<ref name="TTT129" />
* 1951 [[ENSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik<ref name="TTT130">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 130</ref>
* 1951 orden "[[Austuse märk]]"<ref name="TTT130" />
* 1952 [[ENSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri<ref name="TTT130" />
* 1955 [[Nõukogude-Tšehhoslovakkia Sõprusühing]]u Presiidiumi Keskkomitee aumärk<ref name="TTT130" />
* 1956 medal "[[Uudismaade ülesharimise eest]]"<ref name="TTT130" />
* 1959 [[Nõukogude Eesti preemia]] teadusliku kollektiivi juhendajana (J. Kirs, T. Luštšik, N. Luštšik, K.-S. Rebane)<ref name="TTT130" />
* 1959 [[NSVL Teaduste Akadeemia]] Presiidiumi aukiri<ref name="TTT130" />
* 1961 [[Lenini orden]]<ref name="TTT131">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 131</ref>
* 1963 [[ENSV teeneline teadlane]]<ref name="TTT131" />
* 1964 [[Hatšatur Abovjani nimeline medal]]<ref name="TTT131" />
* 1965 [[Tööpunalipu orden]]<ref name="TTT131" />
* 1967 orden "Austuse märk" (teist korda)<ref name="TTT131" />
* 1968 aumärk "50 aastat ÜLKNÜ-d"<ref name="TTT131" />
* 1969 sotsialistliku töö kangelase nimetus koos Lenini ordeni ja kuldmedaliga "[[Sirp ja vasar (medal)|Sirp ja vasar]]"<ref name="TTT131" />
* 1970 medal "100 aastat V. I. Lenini sünnist"<ref name="TTT131" />
* 1970 kanti esimesena [[Tartu linna auraamat]]usse<ref name="TTT131" />
* 1972 medal "Tartu Riiklik Ülikool" nr 1<ref name="TTT131" />
* 1973 [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]<ref name="TTT131" />
* 1973 [[Nõukogude Teaduse ja Tehnika Ajaloolaste Ühendus]]e presiidiumi audiplom<ref name="TTT131" />
* 1973 [[Loodusuurijate Selts|ENSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Seltsi]] auliige<ref name="TTT131" />
==Isiklikku==
1923 abiellus Feodor Klement Olga Georgievna Feoktistovaga. 1926 sündis neil esimene laps, poeg Frezer; 1931 teine poeg Roald.<ref name="TTT129">Feodor Klement "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983; lk 129</ref>
==Viited==
{{viited}}
==Teoseid==
* "Templid teaduse teedel" Tallinn: Eesti Raamat, 1983 (mälestused)
{{JÄRJESTA: Klement, Feodor}}
[[Kategooria:Eesti akadeemikud]]
[[Kategooria:Eesti füüsikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
| |||