Voyager 2: erinevus redaktsioonide vahel

Fotopolarimeetrias[[Fotopolarimeetria]]s kasutati 20 cm läbimõõduga teleskoopi[[teleskoop]]i, mille vaatlused suunati läbi polarisaatori[[polarisaator]]i ja filtri fotomultipleri[[fotomultipler]]i tuubi. Emissiooni intensiivsuse järgi oli võimalik saada teavet kõigi Voyager 2 poolt külastatud planeetide pinnastruktuuri, tiheduse ja koostise kohta, samuti uuriti polarimeetri abil Saturni ja Uraani rõngaid ja planeetide atmosfääris aset leidvat kiirguse hajumist. <ref>http://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/experimentDisplay.do?id=1977-076A-11</ref>