Erinevus lehekülje "Idand" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  8 aasta eest
P
resümee puudub
(allikad kokku)
P
Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud [[teistuum]] jagunema, tekitades [[toitekude|toitekoe]] – [[endosperm]]i. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või kujuneb seemne [[säilituskude|säilituskoeks]], mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel.
 
Pärast viljastamist arenema hakkav [[sekundaarne endosperm]] võib kujuneda [[nukleaarne|nukleaarselt]] või [[tsellulaarne|tsellulaarselt]]. Nukleaarse endospermi puhul tekib algul suur (kuni tuhandetesse ulatuv) hulk [[üksiktuum]]i, mis alles hiljem eralduvad kestadega. Tsellulaarse endospermi puhul lootekoti rakud kattuvad pooldumisel kohe kestadega. Lootekoti suurenedes kulutatakse [[nutsell]]i rakud toiduks, harvem kujuneb nutsell samuti toitekoeks - [[perisperm]]iks, mis koos endospermiga või ainsana jääb seemne varuainete säilituskohaks.
 
Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks olenematuks väliskeskkonna toidust. Selle aja vältel kasvab välja idujuur ja tungib mulda.
Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega.
 
Kaheidulehelistel taimedel on paks [[seemnekest]]. [[Seemnepilu]] kaudu pääsevad idanemiseks vajalikud vesi ja õhk seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha [[seemnenaba]]. See on seemnekestale jäänud [[seemnejalg|seemnejala]] kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. ToitekudetToitekude seal eraldi ei ole – idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes.
 
Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev [[viljakest]], mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudettoitekude, mis moodustab endospermi. Toitekude kujuneb [[triploidne|triploidsest]] [[keskrakk|keskrakust]]. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudettoitekude ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud.<ref name="bio"/>
 
==Idandid toidulaual==
Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, ei ole soovituslik süüa neid teatud haiguste, näiteks vähk, korral. Ettevaatlikud peavad olema ka reumaatikud ja neerupuudulikkusega inimesed.<ref name="Naur"/>
 
Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus aiaärid, öko- ja tervisepoed. IdanadatavadIdandatavad seemned: [[harilik lutsern]], [[rukola]], [[spargelkapsas]] ehk [[brokoli]], [[sojauba]], [[punane peakapsas]], [[lina]], [[lambalääts]], [[redis]], [[sinep]], [[päevalill]], [[salatkress]], [[punane ristik]], [[mungoad]], [[kikerherned]], pruunid-punased-kollased-rohelised [[läätsed]].
Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab, välja arvatud [[tomat]], mille idandid on mürgised. [[Petersell]]i ja [[till]]i puhul ei tasu see aga ära, sest need idanevad väga aeglaselt.
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Kalda">A. Kalda, E. Kukk, V. Masing, H. Trass, A. Vaga "Botaanika õpik kõrgematele koolidele" I osa Kirjastus "Valgus", TallinnnTallinn 1965</ref>
<ref name="taimefüs">H. Miidla "Taimefüsioloogia" Kirjastus "Valgus", Tallinn 1984</ref>
<ref name="bio">http://bio.edu.ee/taimed/general/seeme.htm</ref>
75 746

muudatust