Redaktsioon: 14. november 2011, kell 12:02 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust allikad kokku ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. november 2011, kell 12:04 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
12. rida: Samaaegselt sügoodi arenemisega või isegi varem hakkab lootekoti viljastatud [[teistuum]] jagunema, tekitades [[toitekude\|toitekoe]] – [[endosperm]]i. Toitekude on toiduks arenevale embrüole ja hiljem redutseerub või kujuneb seemne [[säilituskude\|säilituskoeks]], mille varuained võetakse kasutusele alles idanemisel. Pärast viljastamist arenema hakkav [[sekundaarne endosperm]] võib kujuneda [[nukleaarne\|nukleaarselt]] või [[tsellulaarne\|tsellulaarselt]]. Nukleaarse endospermi puhul tekib algul suur (kuni tuhandetesse ulatuv) hulk [[üksiktuum]]i, mis alles hiljem eralduvad kestadega. Tsellulaarse endospermi puhul lootekoti rakud kattuvad pooldumisel kohe kestadega. Lootekoti suurenedes kulutatakse [[nutsell]]i rakud toiduks, harvem kujuneb nutsell samuti toitekoeks -– [[perisperm]]iks, mis koos endospermiga või ainsana jääb seemne varuainete säilituskohaks. Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks olenematuks väliskeskkonna toidust. Selle aja vältel kasvab välja idujuur ja tungib mulda. 64. rida: Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega. Kaheidulehelistel taimedel on paks [[seemnekest]]. [[Seemnepilu]] kaudu pääsevad idanemiseks vajalikud vesi ja õhk seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha [[seemnenaba]]. See on seemnekestale jäänud [[seemnejalg\|seemnejala]] kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. ~~Toitekudet~~Toitekude seal eraldi ei ole – idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes. Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev [[viljakest]], mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti ~~toitekudet~~toitekude, mis moodustab endospermi. Toitekude kujuneb [[triploidne\|triploidsest]] [[keskrakk\|keskrakust]]. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu ~~toitekudet~~toitekude ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud.<ref name="bio"/> ==Idandid toidulaual== 77. rida: Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, ei ole soovituslik süüa neid teatud haiguste, näiteks vähk, korral. Ettevaatlikud peavad olema ka reumaatikud ja neerupuudulikkusega inimesed.<ref name="Naur"/> Idandamiseks sobivat seemet pakuvad rikkalikus valikus aiaärid, öko- ja tervisepoed. ~~Idanadatavad~~Idandatavad seemned: [[harilik lutsern]], [[rukola]], [[spargelkapsas]] ehk [[brokoli]], [[sojauba]], [[punane peakapsas]], [[lina]], [[lambalääts]], [[redis]], [[sinep]], [[päevalill]], [[salatkress]], [[punane ristik]], [[mungoad]], [[kikerherned]], pruunid-punased-kollased-rohelised [[läätsed]]. Idandada võib peaaegu kõike, mis köögiviljaaias kasvab, välja arvatud [[tomat]], mille idandid on mürgised. [[Petersell]]i ja [[till]]i puhul ei tasu see aga ära, sest need idanevad väga aeglaselt. 84. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="Kalda">A. Kalda, E. Kukk, V. Masing, H. Trass, A. Vaga "Botaanika õpik kõrgematele koolidele" I osa Kirjastus "Valgus", ~~Tallinnn~~Tallinn 1965</ref> <ref name="taimefüs">H. Miidla "Taimefüsioloogia" Kirjastus "Valgus", Tallinn 1984</ref> <ref name="bio">http://bio.edu.ee/taimed/general/seeme.htm</ref>

Idand: erinevus redaktsioonide vahel