Skeletilihaskude: erinevus redaktsioonide vahel

Skeletilihase moodustavad skeletilihaskiud ehk vöötlihaskiud ehk vöötlihasrakud. Need kiud on pikad, silindrikujulised, hulktuumsed ning koosnevad müofibrillidest. Müofibrille moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiin ja müosiin omakorda moodustavad [[sarkomeer|sarkomeere]], mis on skeletilihaskiudude põhiline funktsionaalne üksus, on skeletilihase vöödilise mustri põhjusekspõhjus ja vajalik lihaskontraktsiooni jaoks. Skeletilihas kujutab endast sidekoeliste fastsiatega ümbritsetud lihaskiudude kimpusid. Lihaskiud kimpudes on üksteise suhtes paralleelsed. Kimpude asetus üksteise, aga ka kõõluste suhtes varieerub.<ref name=Martini> Martini, Frederic H.; Timmons, Michael J.; Tallitsch, Robert B. (2008). Human Anatomy (6 ed.). Benjamin Cummings. pp. 251–252. ISBN 9780321500427. </ref>

Lihaste funktsioonid on väga mitmekesised, see tõttuseetõttu jaotatakse nad välise kuju järgi nelja rühma, milleks on:

4. Sõõr- ja sulgurlihased. Kontsentriliselt ümber ava, süvendi. Kui lihas kontrakteerub, siis ava, mida see lihas ümbritseb, muutub väiksemaks. Need lihased tihti sisemiste ja välimiste vahekäikude sisse- ja väljapääsudes. Näiteks suu ja silma sõõrlihas.

Lihaskiud saab klassifitseerida kahe tunnuse alusel, milleks on: müosiini tüüp lihaskius (kiire või aeglane) ja millisel määral läbib lihaskiud oksüdatiivse fosforüleerimise. Nendest omadustest tulenevalt saab skeletilihaskiud laias laastus jagada kaheks: tüüp I ja tüüp II. Tüüp I kiud on punased neis sisalduva hapnikku siduva müoglobiini tõttu. Punased kiud on vastupidavad ja väsivad aeglaselt, kuna sünteesivad ATP-d aeroobselt (oksüdatiivne metabolism). Tüüp II kiud on valged müoglobiini puudumise tõttu ning sisaldavad glükolüütilisi ensüüme. Valged kiud on tõhusad lühikesteks kiireteks liigutusteks ja jõuliigutusteks ning kasutavad nii aeroobset kui anaeroobset metabolismi, sõltuvalt konkreetsest alatüübist. Valged lihaskiud on kiiremad väsima.

**Väsimusele vastupidavad, kuikuid vähem kui tüüp I kiud

Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Oluline on meeles pidadasee, et kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks, nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse ballastilistel liigutusteltarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. <ref name=webball> http://www.webball.com/cms/page7137.cfm </ref> Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks, vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. KeskmaaKeskmaajooksjatel alade sportlastelesineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiudusid. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et erinevat tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes. <ref name=webball />. Veel arvatakse, et kui mõnda aega järjepidevalt teha vastupidavustüüpi treeningut, siis mõnedosad tüüp IIb kiud transformeeruvad tüüp IIa kiududeks. Üksmeel selles siiski puudub. Samuti võib olla, et IIb kiud suurendavad anaeroobset võimekust pärast kõrge intensiivususega vastupidavustreeningut, mis viib neid tasemele, kus nad on võimelised aeroobseks metabolismiks sama tõhusalt kui treenimata lihaste aeglaselt kokkutõmbuvad kiud. Seda oleks võimalik saavutada mitokondrite suuruse ja arvu suurenemisega ning sellega seotud muutustega, mitte muutustega kiu tüübis.

Lihase jõud on proportsionaalne füsioloogilise ristlõikepindalaga ja lihase kiirus on proportsionaalne lihase pikkusega. <ref> National Skeletal Muscle Research Center; UCSD, Muscle Physiology Home Page - Skeletal Muscle Architecture, Effect of Muscle Architecture on Muscle Function </ref> Kõõluse tugevuse määravad mitmed biokeemilised parameetrid, sealhulgas vahemaa lihase luule seondumiste vahel, lihase suurus ja pöörlemistelg. Lihased on üldiselt organiseeritud nii, et samal ajal kui üks grupp lihaseid tõmbub kokku, siis teine grupp lõdveneb või pikeneb. Antagonism närviimpulsi ülekandel lihastesse tähendab, et on võimatu täielikult stimuleerida kahe vastandliku lihase kokkutõmmet samal ajal. Tasakaaluliigutuste ajal, näiteks heitmine/viskamine, toimub, eriti liigutuse lõpupoole, niiöeldanii-öelda pidurdussüsteem:. rinnalihasedRinnalihased ja deltalihase anterioorne osa kontrakteeruvad, et tõmmata kätt ettepoole. Samal ajal lihased õla taga ka kontrakteeruvad ekstsentriliselt, et aeglustada liikumist viskamisel vigastuse vältimiseks. Treeningprotsessi osa on õppida lõdvestama antagonistlikud lihased, et suurendada rinda ning anterioorsesse õlga rakendatavat jõudu.