Kangakudumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Kangakudumine''' on üks [[tekstiil|tekstiili]] valmistamise viisidest.[[File:Lõim ja kangas.jpg|thumb|Kanga kudumine.]]
Kangas tekib [[lõime]]- ja [[koelõngade]] ristlemisel. Lõimelõngad veetakse [[Kangasteljed|telgedele]] vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad [[Kudumine|kootakse]] lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel [[Kanga rakendus|kanga rakenduses]] ettenähtud reeglite alusel.
<ref name="Kangakudumine1">, '''Mälksoo, L.'''"Kangakudumine", Tallinn: Valgus, 1976.</ref>
31. rida:
==Telgedel kudumise ajalugu==
[[File:Püstteljed.jpg|thumb|Püstteljed]]
Algselised [[kangasteljed|kangasteljed]] olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses [[India|Indias]] ja [[Hiina|Hiinas]], hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast [[Rauaaeg|rauaajast]] jälgi [[püstteljed|püsttelgedest]]. Sellele osutavad lõimelõngade pingutamiseks kasutatud raskusvihtide [[Arheoloogia|arheoloogilised]] leiud, üksikud vanad tekstiilesemed ning [[Põhja-Eesti|Põhja-Eestis]] ja [[Saar|saartel]] tuntud kangaspuude nimetus ''kangasjalad''. Püstkangaspuud koosnesid kahest püsttulbast, neile toetuvast lõimepoomist, lõimelõngu eraldavast põiklatist ja vajalikust hulgast niielattidest. Püstkangaspuudel oli võimalik [[Kudumine|kududa]] ainult lühikesi, kuid üsna laiu kaheniielisi labaseid ja neljaniieleisi toimseid võrdlemisi hõredakoelisi riidetükke, sh ornamenditud [[Sõba|sõbasid]].
[[Rauaaeg|Rauaaja]] lõpul olid usutavasti tuntud ka rõhtsad kangasteljed. Neil oli palju hõlpsam luua niitega ühendatud tallalaudu sõtkudes koelõngade läbiviimiseks vahelikku. Ka võimaldasid need kududa mitmesuguse pikkusega tihedamaid, vastupidavamaid ja keerukama koemustriga kangaid. Rõhtsate kangaspuude areng ja levik toimus [[Eesti|Eestis]] üsna pikka aega. Täiustumisel on need läbinud mitu vaheastet. Eriti oluline on olnud [[vokk|voki]] kasutuseletulek ja areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil üldised sammaskonstruktsiooniga kangaspuud koos nende sagedase nimetusega ''(kangas)teljed''.
| |||