Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
 
'''Trühvliteks''' nimetakaksenimetatakse maa-aluseid [[viljakeha|viljakehi]], mida moodustavad trühvliliikide esindajad. Terminit "trühvel" kasutatakse nii seene kui ka tekkiva viljakeha kohta. Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik|liigist]], ning neid leiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest, kuni 30 cm sügavuselt.<ref> Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid - Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003 </ref> Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad [[kottseened|kottseente]] [[hõimkond]]a, kuna nende [[eos]]ed tekivad [[eoskott]]ides ehk [[askus]]tes. [[Spoor]]id levitatakse [[fungivoorne|fungivoorsete]] loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud struktuurid, mis eritavad spetsiifilist [[lõhn]]a, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima.
Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks liigid perekonnast ''[[Quercus]]'': näiteks ''[[Q. Rotundifolia]]'' Lam. ja ''[[Q. Robur]]'' L., kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda [[pöök|pöögiliikide]] (''[[Fagus]]''), [[pappel|papli]] (''[[Populus]]''), [[harilik haab| hariliku haava]] (''[[Populus tremula]]''), [[kask|kase]] (''[[Betula]]''), [[harilik sarapuu]] (''[[Corylus avellana]]'') ja [[harilik mänd | hariliku männiga]] (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref>{{cite web |url=http://www.truffle-uk.co.uk/home_uk_summer_truffle.php |title= finds' registered at Royal Botannical Gardens, Kew |accessdate=2008-05-17 |publisher=Truffle UK Ltd }}</ref><ref>
{{cite web |url=http://www.angelfire.com/wizard/kimbrough/Textbook/NonCultivatedEdibleFungi_blue.htm |title=Non-cultivated Edible Fleshy Fungi |accessdate=2008-05-17 |quote=...it has been known for more than a century that truffles were mycorrhizal on various trees such as oak, beech, birch, hazels, and a few others }}</ref>
Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga <ref> Karen Hansen (Spring 2006). K. Griffith: "Basidiomycota truffles: Cup fungi go underground". ''Newsletter of the FRIENDS of the FARLOW''. Harvard University. "Generally, truffles seems to prefer. warm, fairly dry climates and calcareous soils", 2008-05-17 </ref> <ref>{{cite web |url=http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml |title=Mushroom Production |accessdate=2008-05-17 |author= |date=June, 2004 |work=Mycology - Uses of Fungi |publisher=University of Sydney |quote=The soil of the truffiere tends to be alkaline, calcareous, and well drained. |archiveurl = http://web.archive.org/web/20080501070447/http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml <!-- Bot retrieved archive --> |archivedate = 2008-05-01}}</ref>
Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'', kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant]]id". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgneivaid liike – ''[[T. brumale]]'', ''[[T. aestivum]]'' ja ''[[T. magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[T. melanosporum]]'' 'i hind. <ref> Cecilia Cordero, Pablo Cáceres, Gloria González, Karla Quiroz, Carmen Bravo1Bravo,
Ricardo Ramírez, Peter D.S. Caligari, Basilio Carrasco, and Rolando García-Gonzales. "Molecular tools for rapid and accurate detection of black truffle (Tuber melanosporum Vitt.) in inoculated nursery plants and commercial plantations in Chile", Chilean Journal of Agricultural Reseach 71(3), July-September, 2011</ref>
 
17. rida:
[[File:Truffle washed and cutted.jpg|pisi|Pestud ja lõigatud valge trühvel]]
 
Valge tühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast: [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis, linna [[Alba]] lähedalt. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on kindlaks tehtudtuvastatud valge trühvli olemasolu [[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi|Mirna jõe]] kaldal. <ref> [http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 ''Croatian National Tourist Board'']</ref>
[[Tamm]]e (''[[Quercus]]''), [[harilik sarapuu]] (''[[Corylus avellana]]''), [[harilik haab | hariliku haava]](''[[Populus tremula]]''), [[pappel | papli]] (''[[Populus]]'') ja [[pöök | pöögi]] (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12cm-ni diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemikas kuni pruunikas valge mormoriseeringuga.<ref name = "Carluccio03">{{cite book | author = Carluccio A | year = 2003 | title = The Complete Mushroom Book | publisher = Quadrille | isbn = 1-84400-040-0 | authorlink = Antonio Carluccio}}</ref> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum'''i trühvlite kilohind 2000 kuni 4500 USD. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinessi rekorditeraamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref> [http://www.guinnessworldrecords.com/records-11000/largest-truffle/ ''Guiness World Records''] "''Largest Truffle''"</ref>
Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5 kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See avastatileiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksionil, mis peeti samaaegselt nii [[Macau]]'s, [[Hong Kong]]is ja [[Firenze]]s.<ref>{{cite news | date=2007-12-02 | url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/7123414.stm | title=Giant truffle sets record price | publisher=[[BBC News]] | accessdate=2007-12-02}}</ref> 2007. aasta novembris maksis Ho järjekordse summa: 330 000 USD kahe valge trühvli eest, millest üks kaalus ligikaudu kilogrammi.
''[[Tuber magnatum pico]]'' 't on eeskätt leitud [[Põhja-Itaalia |Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]]st, ''[[Tuber borchii]]'' ' ehk valkja trühvli leviala hõlmab [[Toscana]]t, [[Romagna]]t, [[the Marche]]d ja [[Molise]]'t. Kumbki neist pole nõnda aromaatse lõhnaga kui [[Piemonte]]st pärit trühvlid, kuigi [[Città di Castello’]] trühvlid olid [[Piemonte]] eksemplaride omadustele väga lähedal.<ref name="Carluccio03"/>
 
26. rida:
 
Must tühvel või must [[Périgord]]i trühvel (''T. melanosporum'') on saanud nime [[Prantsusmaa]]l asuva [[Périgord]]i regiooni järgi. Must trühvel kasvab peamiselt [[tamm]]e ja [[sarapuu]]de juurtel. Liigi viljakehasid leiab pinnasest hilissügisel ja talvel. Nende diameeter võib ulatuda kuni 7 sentimeetrini ja kaal 100 grammini.<ref name="Carluccio03"/>
Suur osa saagist tuleb peaasjalikult [[Euroopa]]st: 45% [[Prantsusmaa]]lt, 35% [[Hispaania]]st, 20% [[Itaalia]]st ja väga väike osa [[Sloveenia]]st, [[Horvaatia]]st ja [[Austraalia]]st ([[Tasmaania]]st ja [[Lääne-Austraalia]]st). [[1900]]. aastal tootisoli [[Prantsusmaa]] trühvlisaak ligikaudu 1000 tonnmeetrittonni ''[[Tuber melanosporum]]'''i viljakehi. ToodangSaagikus on möödunud sajandiga tunduvalt vähenenud: hetkesisuga on produtseeritav massselleks ligikaudu 20 tonntonni aastas. Soodsatel aastatel võib see ulatuda 46 tonnmeetrinitonnini aastas.
Ligikaudu 80% [[Prantsusmaa]] toodanustsaagist tuleb riigi kaguosast: [[Provence]]'i regioonist ([[Vaucluse]]' ja [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i allüksus), [[Dauphiné]]'st ([[Drôme]]' allüksus) ja [[Languedoc]]'st ([[Gard]]i allüksus). 20% produktsioonistsaagist tuleb [[Edela-Prantsusmaa]]lt: [[Quercy]]' ([[Lot]]i allüksus) ja [[Périgord]]i regioonist.
[[Prantsusmaa]] suurim tühvliturg (arvatavasti ka maailmas suurim) asub [[Richerenches]]' [[vald|vallas]], [[Vaucluse]]'is. [[Edela-Prantsusmaa]] suurim trühvliturg aga [[Lalbenque]]'i vallas, [[Quercy]]' regioonis. Nende kahe turu jaoks on kõige kiirem kuu jaanuar, kuna sellel perioodil eritavad mustad trühvlid kõige enam liigiomast lõhna. 2009. aasta detsembrist alates on musti trühvleid turul müüdud 1000-eurose kilohinnaga. <ref>Jean-Michel Fabre:[http://www.ladepeche.fr/article/2009/12/23/742355-Lalbenque-1-000-le-kg-la-truffe-de-Noel-au-prix-du-diamant.html "Lalbenque. 1 000 € le kg: la truffe de Noël au prix du diamant"], Ladepeche.fr, 23/12/2009</ref> [[Périgord]]'i musta trühvli genoomisekveneering avaldati märtsis 2010.<ref> [http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7291/full/nature08867.html "Périgord black truffle genome uncovers evolutionary origins and mechanisms of symbiosis"] Nature 464, 15. aprill 2010</ref>
 
===Hiina trühvlid===
 
[[Hiina]] trühvel (''[[Tuber sinensis]]'', mõnikord nimetatud ka ''[[Tuber indicum]]'' 'iks) on must talvetrühvel, mida kultiveeritakse [[Hiina]]s. Tänu nende rikkalikule kasvule, eksporditakse hiina trühvleid läände, olles ''[[Tuber melanosporum]]'' 'i halvema kvaliteediga asendajad. Mõned trühvlite eksporijad või [[delikatessipood|delikatessipoed]] müüvad odavamaid hiina trühvleid, mistõttu väheneb huvi mustade trühvlite vastu. Samuti turustatakse hiina trühvleid ka tegelikust hinnast palju kõrgema hinnaga, ''[[Tuber melanosporum]]'' 'ina.<ref>"Truffle scams" in [http://www.thenibble.com/reviews/main/vegetables/truffle-glossary.asp#scams Truffles: An Overview and Glossary]. Retrieved 22 March 2008.</ref> Teine tüüpliik hiina trühvleid kannab nime ''[[Tuber himalayensis]]'', mis on ''[[Tuber melanosporum]]'' 'iga nii väga sarnane, et nende kahe eristamiseks on vaja kasutada [[mikroskoop]]i. ''[[Tuber himalayensis]]'' 't kasvatatakse [[Himaalaja]] regioonis väga vähesel määral, kuna piirkond asub merepinnast liiga suurel kõrgusel. Seda trühvlitüüpitrühvliliiki kohtab maailma turgudel palju harvemini kui ''[[Tuber sinensis]]'' 't. Kolmandat hiina trühvlitüüpitrühvliliiki tuntakse kui hiina valget suvetrühvlit, millel pole veel teaduskeelset nime.
 
===Burgundia trühvel===
39. rida:
 
===Teised liigid===
[[File: Tuber oregonense 35390.jpg |pisi| ''[[Tuber oregonense]]'''i spoor]]
 
Kaks vähem kasutatud trühvliliiki on must trühvel (''[[Tuber macrosporum]]'') ja [[Scorzone]]'i trühvel (''[[Tuber aestivum]]''). [[Ameerika Ühendriigid|USA]] looderannikul kultiveeritakse mitmeid trühvliliike nii nende säilimise mõttes kui ka kaubanduslikel eesmärkidel. Tähelepanuväärsema osa moodustavad oregoni valged trühvlid (''[[Tuber oregonense]]'') ja ''[[Tuber gibbosum]]''.
[[Pekani-hikkoripuu trühvel]] (''[[Tuber lyonii]]''<ref>{{cite journal|author=Fred K. Butters|title=A Minnesota Species of Tuber|journal=Botanical Gazette|volume=35|issue=6|pages=427–431|url=http://www.jstor.org/stable/2556357}}</ref>, sünonüümiga ''texense''<ref>{{cite journal|author=J.M. Trappe, A.M. Jumpponen and E. Cázares|title=NATS truffle and truffle-like fungi 5: ''Tuber lyonii'' (=''T. texense''), with a key to the spiny-spored ''Tuber'' species groups|journal=Mycotaxon|volume=60|year=1996|pages=365–372|url=http://www.cybertruffle.org.uk/cyberliber/59575/0060/0365.htm}}</ref>) on leitav USA lõunaosariikides. Trühvliliik moodustab [[mükoriisa]]t [[pekani-hikkoripuu]] (''[[Carya illinoinensis]]'') juuretega. Kokad, kes on selle tühvliga eksperimenteerinud, nõustuvad, et "[[pekani-hikkoripuu]] trühvel" on väärtuslik ja potentsiaalselt saab sellest trühvlist hea toiduaine.<ref>{{cite web|url=http://www.caes.uga.edu/commodities/fruits/pecantruffles/index.html|author=Tim Brenneman|title=Pecan Truffles|accessdate=2010-06-03}}</ref> Üks nael trühvli viljakehadasidviljakehasid maksab 100 dollarit ja neid kasutatakse mõnedes gurmeerestoranides.
 
===Trühvlisarnased liigid===
 
Termin "trühvel" on omistatud mitmetele teistelegi sarnastetele maa-aluste seente [[perekond|perekondadele]]. Perekondi ''[[Terfezia]]'' ja ''[[Tirmania]]'' sugukonnast ''[[Terfeziaceae]]'' tuntakse ka kui kõrbe trühvleid, mis pärinevad [[Aafrika]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Harti trühvliks nimetatakse trühvlite viljakehi [[sugukond|sugukonnast]] ''[[Elaphomycetaceae]]''. ''[[Pisolithus tinctorius]]''t ehk boheemia trühvlit on tarvitatud S[[Saksamaa]]l.<ref name = "Ramsbottom53">{{cite book | author = Ramsbottom J | year = 1953 | title = Mushrooms & Toadstools | publisher = Collins | id = ISBN }}</ref>
 
==Ajalugu==
 
===Antiikaeg===
Esmakordselt mainiti trühvleid [[neo-sumer]]ite kirjutistes, milles kirjeldati [[Amoriitide armee]] söömisharjumusi<ref>{{citation| last=Chiera|, first=E.| chapter=: "Nos. 58 and 112|", title=''Sumerian Epics and Myths|'', location=Chicago|, year=1934}} </ref>, ning hiljem [[Theophrastus]]e kirjutistes 4. sajandil e.m.a.. Klassikalisel ajal arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; [[Plutarch]] ja paljud teised arvasid, et trühvlid moodustuvad niiskes mullas äikese tulemusena tekkiva soojusese mõjul, samal ajal kui [[Juvenal]] spekuleeris, et äike ja vihm on vaid trühvlite moodustumisele kaasaaitav. [[Cicero]] pidas trühvleid "maa lasteks", kuid [[Dioscorides]]e arvates on nad vaid juuremügarad. <ref name="Ramsbottom53"/>
[[Klassikaline ajajärk|Klassikalisel perioodil]] tootis [[Itaalia]] kolme sorti trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, ''[[Tuber magnificanus]]'' 't ja ''[[Tuber magnatum]]'' 'it. Seevastu [[Rooma]]s kasutati vaid trühvlitega sarnanevaid ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehi, mis pärinesid [[Lesbos]]'lt, [[Carthage]]'st ja eelkõige [[Liibüa]]st, mille [[kliima]] oli siis palju kuivem kui hetkel.<ref name="Ramsbottom53"/> ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljaliha on hele ja õrnroosa varjundiga. Erinevalt trühvlitest ei oma ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehad iseseisvalt mingit maitset. [[roomlased | Roomlased]] kasutasid kõrbe trühvlit maitse edasikandjana, kuna viljalihasse imenduvad seda ümbritsevaid maitsed.
 
===Keskaeg===
Trühvleid kasutati [[keskaeg|keskajal]] väga harva. Trühvlite otsimist mainis 1481. aastal [[Bartolomeo Platina]], kes täheldas, et trühvlijahis pole [[Notza]] emistele võrdväärseid konkurente, kuigi nad tuleks suukorvistada, vältimaks kalli auhinna ärasöömist.<ref name ="benjamin95">{{Citation |last=Benjamin, |first=D. R. |year=(1995): |chapter="Historical uses of truffles", |title=''Mushrooms: Poisons and Panaceas — A Handbook for Naturalists, Mycologists and Physicians'', |location=New York: |publisher=WH Freeman and Company, pp. |pages=48–50, ISBN |isbn=0716726009 }}</ref>
 
===Renessanss ja kaasaeg===
88. rida:
[[File:Cochon truffier.JPG|pisi|Trühvlite otsimine]]
 
Vabas looduses otsitakse trühvleid spetsiaalselt treenitud [[siga|sigade]] (trühvlisigade) või siis [[koer]]te abil. Hetkel on ainsaks tunnustatud tõuks trühvlite otsimisel [[romagna veekoer]], kuigi praktiliselt on võimalik selleks otstarbeks treenida igat [[tõug]]u. <ref>{{cite newsKrista |url=httpSimmons (28 August 2009)://travel.latimes.com/articles/la-trw-truffles30-2009aug30 |title="On the hunt for truffles in Western Australia", Los Angeles Times, |accessdate=2009-08-31. |author=Krista Simmons |date= 28 August 2009 |publisher=Los Angeles Times |quote="Traditionally, truffle hunters — the Aussies call them "punters" — have used pigs to track their prey. More recently, punters have started using dogs, which, unlike pigs, will settle for a biscuit instead of chowing down on the truffle.}}"</ref>
{| class="wikitable"
|-
115. rida:
 
===Trühvliviin===
Märkimisväärne osa turustatavast trühvliõlist on valmistatud sünteetilise ühendi põhjal, nagu seda on [[2,4-dithiapentaan]]. Sedasi on valmistatud ka suurem enamik muid trühvlitooteid. Kuid alkoholis on trühvlimaitse edasiandmiseks kasutatud ehedaid trühvleid. Esimese trühvliviina, Black Moth Vodka, näol on tegemist hariliku viinaga, millesse lisati musti [[Périgord]]i trühvleid (''[[Tuber melanosporum]]'''it). Kuigi peamiselt kasutatakse kõnealust alkoholi puhtal kujul ja ka segatuna mitmetesse kokteilidesse. Leidub hulgaliselt kokki, kes kasutavad trühvliviina toitude maitsestamiseks. Selleks aurustatakse alkohol toidu valmistamise ajal, säilitades trühvlile omase aroomi. <ref> [http://www.mycorrhizalsystems.com/vodka-natural-way-taste-truffles Truffle"VODKA vodka- articlethe natural way to taste truffles?"] Mycorrhizal Systems Ltd, 21. aprill 2010 </ref>
 
 
125. rida:
==Viited==
{{Viited}}
 
==Välislingid==
* [http://www.truffletree.com/truffcult.html "Truffle Cultivation"] New World Truffieres, Inc., 2010
<references/>
 
[[Kategooria:Seened]]