[[Pilt:Oort cloud Sedna orbit sv.svg|pisi|Oletatav Öpik-Oorti pilve kaugus võrreldes ülejäänud päikesesüsteemiga]]
Öpiku-Oorti pilves võib olla mitu triljonit taevakeha, mille läbimõõt on suurem kui 1,3 kilomeetrit ja mis asuvad üksteisest keskmiselt kümnete miljonite kilomeetrite kaugusel. Kui lähtuda sellest, mida teame komeetide koostisest teatakse, koosnevad pilve objektid [[Vesi|vee]], [[Etaan|etaani]], [[Metaan|metaani]], [[Vingugaas|vingugaasi]] ja vesiniktsüaniidi jäädest,. kuidKuid pärast objekti 1996 PW avastamist, mis on rohkem asteroid kui komeet, sai selgeks, et Öpik-Oorti pilvepilves leiduvad objektid võivad olla ka kivised. <ref> [http://www.horisont.ee/node/1192 "Ohtlikud naabrid"] Horisont, Tõnu Viik, 5/2009, Kasutatud: 1.11.2011 </ref>
1951. aastal pakkusleidis hollandlasest [[USA]] astronoom [[ Gerard Kuiper]], et vastav lühiperioodiliste komeetide reservuaar peaks paiknema lähemal, üsna vahetult [[Neptuun|Neptuuni]] orbiidi taga. Sealt on pärit näiteks kuulustuntud [[Halley komeet]], mille orbiidi kaugeim punkt Päikesest on 35,3 aü kaugusel;. Neptuuni enda orbiit on kaugustel 28,8–31,4 aü-d. Lühiperioodiliste komeetide oletatav reservuaar sai nimeks [[Kuiperi vöö]]. <ref> [http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel264_256.html "Kas päikesesüsteemi avastamine jätkub?"] Horisont, Mihkel Jõeveer, 3/2004, Kasutatud: 1.11.2011. </ref>
