Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Trühvliteks''' nimetakakse maa-aluseid [[viljakeha|viljakehi]], mida moodustavad trühvliliikide esindajad. Terminit "trühvel" kasutatakse nii seene kui ka tekkiva viljakeha kohta. Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik|liigist]], ning nadneid on leitavadleiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest, kuni 30 cm sügavuselt.<ref> Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid - Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003 </ref> Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad [[kottseened|kottseente]] [[hõimkond]]a, kuna nende [[eos]]ed tekivad [[eoskott]]ides ehk [[askus]]tes. [[Spoor]]id levitatakse [[fungivoorne|fungivoorsete]] loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud iseärasusedstruktuurid, mis eritavad spetsiifilist [[lõhn]]a, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima.

Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisne|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks liigid perekonnast ''[[Quercus]]'': näiteks ''[[Q. Rotundifolia]]'' Lam. ja ''[[Q. Robur]]'' L., kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda [[pöök|pöögiliikide]] (''[[Fagus]]''), [[pappel|papli]] (''[[Populus]]''), [[harilik haab| hariliku haava]] (''[[Populus tremula]]''), [[kask|kase]] (''[[Betula]]''), [[harilik sarapuu]] (''[[Corylus avellana]]'') ja [[harilik mänd | hariliku männiga]] (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref>{{cite web |url=http://www.truffle-uk.co.uk/home_uk_summer_truffle.php |title=‘finds’ finds' registered at Royal Botannical Gardens, Kew |accessdate=2008-05-17 |publisher=Truffle UK Ltd. }}</ref><ref>

Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga. <ref>{{cite webKaren |url=http://wwwHansen (Spring 2006).huh K.harvard.edu/collections/fof/newsletters/newslspring2006.pdf |title= Griffith: "Basidiomycota truffles: Cup fungi go underground |accessdate=2008-05-17 |author=Karen Hansen |editor=K". Griffith |date=Spring 2006 |work=''Newsletter of the FRIENDS of the FARLOW''. |publisher=Harvard University. |format=pdf |quote="Generally, truffles seems to prefer. warm, fairly dry climates and calcareous soils", 2008-05-17 }}</ref> <ref>{{cite web |url=http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml |title=Mushroom Production |accessdate=2008-05-17 |author= |date=June, 2004 |work=Mycology - Uses of Fungi |publisher=University of Sydney |quote=The soil of the truffiere tends to be alkaline, calcareous, and well drained. |archiveurl = http://web.archive.org/web/20080501070447/http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml <!-- Bot retrieved archive --> |archivedate = 2008-05-01}}</ref>

TrühvlitüüpeTrühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'', kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant]]id". Hispaanias[[Hispaania]]s ja Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgneivaid liike – ''[[T. brumale]]'', ''[[T. aestivum]]'' ja ''[[T. magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[T. melanosporum]]'' 'i maksumushind. <ref> Cecilia Cordero, Pablo Cáceres, Gloria González, Karla Quiroz, Carmen Bravo1,

Sõna trühvel tuleneb [[Ladina keel | ladinakeelsest]] terminist ''[[tuber]]'', mis tähendab "köbrukest" või "kühmu". ''Tuberist'' sai sõna ''tufer'', millest Euroopas[[Euroopa]]s tuletati mitmeid erinevaid termineid: [[Prantsusmaa | prantsuse]] keeles ''truffe'', hispaania keeles ''trufa'', [[Taani|taani]] keeles ''Trøffel'', [[Saksamaa | saksa]] keeles ''Trüffel'', [[RoostiRootsi|rootsi]] keeles ''tryffel'', [[Holland | hollandi]] keeles ''truffel'', [[Poola|poola]] keeles ''trufel'', [[Horvaatia|horvaatia]] keeles ''tartuf'', [[Portugal|portugali]] keeles sõnad ''trufa'' ja ''túbera'' on sünonüümid.<ref>Simpson J, Weiner E.(eds) (1989) ''Oxford English Dictionary'', 2nd edition, Clarendon Press, ISBN 0-19-861186-2</ref>

"Valge tühvel" (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast: [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[PiedmontPiemont]]ie regioonis, linna [[Alba]] lähedalt. Itaalias[[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on kindlaks tehtud valge trühvli olemasolu Horvaatias[[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi|Mirna jõe]] kaldal. <ref> [http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 Gastro.croatia.hr''Croatian National Tourist Board'']</ref>

Tamme[[Tamm]]e (''[[Quercus]]''), [[harilik sarapuu]] (''[[Corylus avellana]]''), [[harilik haab | hariliku haava]](''[[Populus tremula]]''), [[pappel | papli]] (''[[Populus]]'') ja [[pöök | pöögi]] (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12cm-ni diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemikas kuni pruunikas valge mormoriseeringuga.<ref name = "Carluccio03">{{cite book | author = Carluccio A | year = 2003 | title = The Complete Mushroom Book | publisher = Quadrille | isbn = 1-84400-040-0 | authorlink = Antonio Carluccio}}</ref> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum'''i trühvlite kilohind 2000 kuni 4500 USD. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinessi rekorditeraamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref> [http://www.restaurantguinnessworldrecords.orgcom/rusarecords-11000/magArticle.cfm?ArticleID=674largest-truffle/ ''Guiness World Records''] "''Largest Truffle''"</ref>

"Must tühvel" või "must Périgordi[[Périgord]]i trühvel" (''T. melanosporum'') on saanud nime Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l asuva Périgordi[[Périgord]]i regiooni järgi. Must trühvel kasvab peamiselt tamme[[tamm]]e ja sarapuude[[sarapuu]]de juurtel. Liigi viljakehasid leiab pinnasest hilissügisel ja talvel. Nende diameeter võib ulatuda kuni 7 sentimeetrini ja kaal 100 grammini.<ref name="Carluccio03"/>

Suur osa toodangustsaagist tuleb peaasjalikult Euroopast[[Euroopa]]st: 45% Prantsusmaalt[[Prantsusmaa]]lt, 35% Hispaaniast[[Hispaania]]st, 20% Itaaliast[[Itaalia]]st ja väga väike osa Sloveeniast[[Sloveenia]]st, Horvaatiast[[Horvaatia]]st ja [[Austraalia]]st ([[Tasmaania]]st ja [[Lääne-AustraaliastAustraalia]]st). [[1900]]. aastal tootis [[Prantsusmaa]] ligikaudu 1000 tonnmeetrit ''[[Tuber melanosporum]]'''i viljakehi. Toodang on möödunud sajandiga tunduvalt vähenenud: hetkesisuga on produtseeritav mass ligikaudu 20 tonnmeetrittonn aastas. Soodsatel aastatel võib see ulatuda 46 tonnmeetrini aastas.

Ligikaudu 80% [[Prantsusmaa]] toodanust tuleb riigi kaguosast: [[Provence]]'i regioonist ([[Vaucluse]]' ja [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i allüksus), [[Dauphiné]]'st ([[Drôme]]' allüksus) ja [[Languedoc]]'st ([[Gard]]i allüksus). 20% produktsioonist tuleb [[Edela-Prantsusmaa]]lt: [[Quercy]]' ([[Lot]]i allüksus) ja Périgordi[[Périgord]]i regioonist.

[[Prantsusmaa]] suurim tühvliturg (arvatavasti ka maailmas suurim) asub [[Richerenches]]' [[vald|vallas]], [[Vaucluse]]'is. [[Edela-Prantsusmaa]] suurim trühvliturg aga [[Lalbenque]]'i vallas, [[Quercy]]' regioonis. Nende kahe turu jaoks on kõige kiirem kuu jaanuar, kuna sellel perioodil eritavad mustad trühvlid kõige enam liigiomast lõhna. 2009. aasta detsembrist alates on musti trühvleid turul müüdud 1000-eurose kilohinnaga. <ref>Jean-Michel Fabre:[http://www.ladepeche.fr/article/2009/12/23/742355-Lalbenque-1-000-le-kg-la-truffe-de-Noel-au-prix-du-diamant.html Ladepeche.fr - Jean-Michel Fabre, "Lalbenque. 1 000 € le kg: la truffe de Noël au prix du diamant"], Ladepeche.fr, 23/12/2009.]</ref> ning[[Périgord]]'i jaemüügismusta 3940-eurosetrühvli hinnagagenoomisekveneering avaldati märtsis 2010.<ref> [http://www.maison-de-la-truffenature.com/Produitnature/Truffe-Fraiche-Noirejournal/v464/n7291/full/nature08867.aspxhtml Maison"Périgord deblack latruffle Truffegenome -uncovers TRUFFEevolutionary FRAÎCHEorigins NOIREand mechanisms of symbiosis"] {{frNature icon}}464, 15. aprill 2010</ref>

"[[Hiina]] trühvel" (''[[Tuber sinensis]]'', mõnikord nimetatud ka ''[[Tuber indicum]]'' 'iks) on must talvetrühvel, mida kultiveeritakse [[Hiina]]s. Tänu nende rikkalikule kasvule, eksporditakse hiina trühvleid läände, olles ''[[Tuber melanosporum]]'' 'i halvema kvaliteediga asendajad. Mõned trühvlite eksporijad või [[delikatessipood|delikatessipoed]] müüvad odavamaid hiina trühvleid, mistõttu väheneb huvi mustade trühvlite vastu. Samuti turustatakse hiina trühvleid ka tegelikust hinnast palju kõrgema hinnaga, ''[[Tuber melanosporum]]'' 'ina.<ref>"Truffle scams" in [http://www.thenibble.com/reviews/main/vegetables/truffle-glossary.asp#scams Truffles: An Overview and Glossary]. Retrieved 22 March 2008.</ref> Teine tüüp hiina trühvleid kannab nime ''[[Tuber himalayensis]]'', mis on ''[[Tuber melanosporum]]'' 'iga nii väga sarnane, et nende kahe eristamiseks on vaja kasutada [[mikroskoop]]i. ''[[Tuber himalayensis]]'' 't kultiveeritaksekasvatatakse [[Himaalaja]]s regioonis väga vähesel määral, –kuna sellepiirkond tingibasub kõrgusmerepinnast liiga suurel kõrgusel. Seda trühvlitüüpi kohtab maailma turgudel palju harvemini kui ''[[Tuber sinensis]]'' 't. Kolmandat hiina trühvlitüüpi tuntakse kui hiina valget suvetrühvlit, millel pole veel teaduskeelset nime.

"Musta [[Burgundia | burgundia]] trühvlit", mida teatakse ka kui suvetrühvlit (''[[Tuber aestivum]]/[[uncinatum]]''), leidub üle kogu Euroopa ning on hinnatud oma kulinaarsete omaduste poolest. Liigisisene varieeruvus eristab kahte erinevat tüüpi: burgundia trühvel, mille viljakehi kogutakse sügisest kuni detsembrini, ja suvetrühvlid, mis on leitavad suvel. Suvetrühvlite viljaliha on burgundia trühvlite omast palju heledam ning aroom tagasihoidlikum.

Kaks vähem kasutatud trühvliliiki on "must trühvel" (''[[Tuber macrosporum]]'') ja [[Scorzone]]'i trühvel (''[[Tuber aestivum]]''). [[Ameerika Ühendriigid|USA]] looderannikul kultiveeritakse mitmeid trühvliliike nii nende säilimise mõttes kui ka kaubanduslikel eesmärkidel. Tähelepanuväärsema osa moodustavad "oregoni valged trühvlid" (''[[Tuber oregonense]]'') ja ''[[Tuber gibbosum]]''.

"[[Pekani-hikkoripuu trühvel]]" (''[[Tuber lyonii]]''<ref>{{cite journal|author=Fred K. Butters|title=A Minnesota Species of Tuber|journal=Botanical Gazette|volume=35|issue=6|pages=427–431|url=http://www.jstor.org/stable/2556357}}</ref>, sün.sünonüümiga ''texense''<ref>{{cite journal|author=J.M. Trappe, A.M. Jumpponen and E. Cázares|title=NATS truffle and truffle-like fungi 5: ''Tuber lyonii'' (=''T. texense''), with a key to the spiny-spored ''Tuber'' species groups|journal=Mycotaxon|volume=60|year=1996|pages=365–372|url=http://www.cybertruffle.org.uk/cyberliber/59575/0060/0365.htm}}</ref>) on leitav USA lõunaosariikides. Trühvliliik moodustab mükoriisat[[mükoriisa]]t [[pekani-hikkoripuu]] (''[[Carya illinoinensis]]'') juuretega. Kokad, kes on selle tühvliga eksperimenteerinud, nõustuvad, et "[[pekani-hikkoripuu]] trühvel" on väärtuslik ja potentsiaalselt saab sellest trühvlist hea toiduaine.<ref>{{cite web|url=http://www.caes.uga.edu/commodities/fruits/pecantruffles/index.html|author=Tim Brenneman|title=Pecan Truffles|accessdate=2010-06-03}}</ref> Üks nael trühvli viljakehadasid maksab 100 dollarit ja neid kasutatakse mõnedes gurmeerestoranides.

Termin "trühvel" on omistatud mitmetele teistelegi sarnastetele maa-aluste seente [[perekond|perekondadele]]. Perekondi ''[[Terfezia]]'' ja ''[[Tirmania]]'' sugukonnast ''[[Terfeziaceae]]'' tuntakse ka kui "kõrbe trühvleid", mis pärinevad [[Aafrika]]st ja [[Lähis-Ida]]st. "Harti trühvliks" nimetatakse trühvlite viljakehi [[sugukond|sugukonnast]] ''[[Elaphomycetaceae]]''. ''[[Pisolithus tinctorius]]''t ehk "boheemia trühvlit" on tarvitatud SaksamaalS[[Saksamaa]]l.<ref name = "Ramsbottom53">{{cite book | author = Ramsbottom J | year = 1953 | title = Mushrooms & Toadstools | publisher = Collins | id = ISBN }}</ref>

Esmakordselt mainiti trühvleid [[neo-sumer]]ite kirjutistes, milles kaasatikirjeldati [[Amoriitide armee]] söömisharjumusi<ref>{{citation| last=Chiera| first=E.| chapter=Nos. 58 and 112| title=Sumerian Epics and Myths| location=Chicago| year=1934}}</ref>) , ning hiljem [[Theophrastus]]e kirjutistes 4. sajandil e.m.a.. Klassikalisel ajal arvati, et trühvlid olevaton mõistatusliku päritoluga; [[Plutarch]] ja paljud teised arvasid, et trühvlid moodustuvad niiskes mullas äikese tulemusena tekkiva soojusese mõjul, samal ajal kui [[Juvenal]] spekuleeris, et äike ja vihm on vaid trühvlite moodustumisele kaasaaitav. [[Cicero]] pidas trühvleid "maa lasteks", kuid [[Dioscorides]]e arvates on nad vaid juuremügarad. <ref name="Ramsbottom53"/>

[[Klassikaline ajajärk|Klassikalisel perioodil]] tootis [[Itaalia]] kolme sorti trühvleid: ''[[Tuber melanosporum]]'' 'it, ''[[Tuber magnificanus]]'' 't ja ''[[Tuber magnatum]]'' 'it. Seevastu Roomas[[Rooma]]s kasutati vaid trühvlitega sarnanevaid ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehi, mis pärinesid [[Lesbos]]'lt, [[Carthage]]'st ja eelkõige [[Liibüa]]st, mille [[kliima]] oli siis palju kuivem kui hetkel.<ref name="Ramsbottom53"/> ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljaliha on hele ja õrnroosa varjundiga. Erinevalt trühvlitest ei oma ''[[Terfezia bouderi]]'' ' viljakehad iseseisvalt mingit maitset. [[roomlased | Roomlased]] kasutasid "kõrbe trühvlit" maitse edasikandjana, kuna viljalihasse imenduvad seda ümbritsevaid maitsed.

[[Renessanss|Renessansi]] ajal võitsid trühvlid vahepeal kaotatud populaarsuse tagasi ning neid austati väga [[Prantsusmaa]] kuninga [[Francis I]] [[õukond|õukonnas]]. Alles 17. sajandil loobus lääne köök (eriti just [[Prantsuse köök]]) idamaistest vürtsidest ja avastas uuesti naturaalsed maitsed, mida trühvlid pakuvad. [[1780]]. aastatel olid trühvlid [[Pariis]]i turgudel väga populaarsed. Neid imporditi hooajaliselt trühvliistandustest, kus talupojad olid pikaajaliselt neid tarvitanud. [[Brillat-Savarin]] ([[1825]]) leidis, et trühvlid olid nii kallid, et neid võis leida vaid aadlike toidulaualt. Suureks delikatessiks oli kalkunipraad trühvlitega.

Trühvlite kultiveerimisel mõistetamatuks jäävad meetodid, nagu [[Jean-Anthelme Brillat-Savarin]] ([[1825]]) märkis iseloomuliku skeptitsismiga:

''Haritud mehed on otsinud teed saladuseni, ja unistanud, et nad avastavad "seemne". Nende unistused läksid luhta: saagikoristusele ei järgnenud kunagi külvamist, kuid see ehk ongi hea, kuna üheks kõige suuremaks väärtuseks trühvlite juures on nende kallidus. Võimalik, et neid ei hinnataks siis nii kõrgelt, kui nad oleksid odavamad.''

Sellele vaatamata on trühvlid kultiveeritavad. Juba väga varakult ([[1808]]) õnnestusid katsed trühvleid kultiveerida (Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l tuntakse ''trufficulture''-na). Pikaldaselt täheldati, et trühvlid kasvavad teatud puude juurtega koos ning [[1808]]. aastal [[Joseph Talon]] [[Apt]]ist ([[Vaucluse]]'i allüksus, [[Lõuna-Prantsusmaa]]) külvas mõned trühvlitegatõrud, nakatunudmis tammedepärinesid tõrudtammedelt, mille lähedalt võis leida trühvleid. Eksperiment oli edukas: aastaid hiljem leiti noorte tammepuude lähedalt pinnasest trühvlite viljakehi.

[[1847]]. aastal [[Carpentras]]t (Vaucluse'is) pärit [[Auguste Rousseau]] istutas 7 [[hektar]]it tammesid (jällegi trühvleidnende produtseerivate tammepuudetammede tõrudest, mille juures kasvasid trühvlid). Aastate pärast oli tammede juurestlähedalt pinnasest võimalik saada märkimisväärselt suuri koguseid viljakehi. [[1855]]. aastal sai [[Rousseau]] Pariisis[[Pariis]]is toimunud Maailma Laadal selle eest auhinna.

Kogu [[Lõuna-PrantsusmaalPrantsusmaa]]l vaimustuti õnnestunud katsetest ning hakati trühvleid kultiveerima. Hästi kasutati ära lubjakivirikast pinnast ja kuiva ning kuuma kliimat, mida trühvlid kasvamiseks vajavad. 19. sajandi lõpus hävitas [[viinapuutäi]]de epideemia [[Lõuna-PrantsusmaalPrantsusmaa]]l palju [[viinamarjaistand]]usi. Uus [[epideemia]] hävitas suure osa sealsetest [[siidiuss]]idest, muutes [[mooruspuu]]de kasvatamise kasutuks. Seega vabanesid trühvlite kasvatamiseks suured maa-alad. Istutati tuhandeid trühvleidtrühvlitega mükoriisat produtseerivaidmoodustavaid puid – see viis trühvlisaagi 19. sajandil lõpuks tuhandete tonnideni. [[1890]]. aastal kultiveeritikasvasid trühvleid produtseerivaid puidtrühvliistandused 750 ruutkilomeetril.

20. sajandil tööstuspiirkondade laienemise ja järjest suurema väljarände tagajärjel paljud [[Prantsusmaa]] trühvliistandused metsistusid. [[Esimene maailmasõda]] mõjutas [[Prantsusmaa]] maakohti rängalt, tappes 20% või rohkem meestööjõust. Selle tulemusel jäädikaotati ilmaneed, trühvlikultuuridekes kasvatamisekstundsid vajaminevate meetoditetrühvlikultuuride tundmisestkasvatamismeetodeid. Kahe maailmasõja vahel kadus produktsioon ka nendest trühvliistandustest, mis istutati 19. sajandil (trühvleid moodustava puu elutsükkel on keskmiselt 30 aastat). Pärast [[1945]]. aastat trühvlite toodang kasvas märkimisväärselt, kuid koos sellega ka nende hinnad. [[1900]]. aastal tarvitasid trühvleid enamik inimesi, kuid tänasel päeval on nad delikatessid vaid rikastele ja neid kasutatakse vaid eriliste sündmuste puhul.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on tehtudloodud algustistandusi, uutekus katsetegatrühvleid luuatoodetakse trühvlitesuurtes masstootluskogustes. Juba 80% Prantsusmaal[[Prantsusmaa]] toodetudtrühvlisaagist trühvlitest pärinevad spetsiaalselt istutatudpärineb trühvliistandustest. Sellegipoolest läheb produktsiooniveel taastumiseksaega, et saagi maht taastuks 1900. aasta tasemele veel aega. Kohalikud kasvatajad on naasvatekkiva nn masstootluse vastu, kuna see langetaks trühvlite hinda. Praeguseks on trühvliistandusi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Hispaania]]s, [[Rootsi]]s, [[Uus-Meremaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Tšiili]]s ja [[Suurbritannia]]s.

Esimesed mustad trühvlid (''[[Tuber melanosporum]]''), mida kultiveeriti [[lõunapoolkera]]l koguti [[1993]]. aastal [[Gisborne]]'is, [[Uus-MeremaalMeremaa]]l.

1999. aastal koristati esimesed austraalia trühvlid ja seda pärast kaheksat aastat tööd [[Tasmaania]] pinnal. Puud nakatati trühvlitega lootuses luua kohalik trühvlitööstus. Nende edu ja sel moel saadud trühvlite kvaliteet on julgustanud väiketööstuse kujunemist. [[Lääne-Austraalia]] ettevõte [[The Wine and Truffle Co]] koristas oma esimese saagi [[2004]]. aastal. [[2005]]. aastal õnnestus neil leida 1 kilogrammi raskune trühvel. [[2008]]. aastal suutsid nad hinnanguliselt koguda 600 kg trühvleid oma istanduse viljakast pinnasest, mis paiknes Manjimupis. Edaspidi on The Wine and Truffle Co oma tootmisala laiendanud külmemate [[Victoria]] ja [[New South Wales]]i regioonide suunas.

[[Tasmaania]] trühvlikasvatajad Michael ja Gwynneth Williams leidsid [[2010]]. aasta juunis oma valduselt Myrtle Bankil (paikneb [[Launceston]]i lähedal) [[Austraalia]] suurima trühvli. See kaalus 1,084 kg. <ref name="Launceston Examiner">{{cite web| title=Northeast growers break record with 1084g truffle find| url=http://www.examiner.com.au/news/local/news/business/northeast-growers-break-record-with-1084g-truffle-find/1869406.aspx| publisher=[[The Examiner]]| date=27 June 2010}}</ref> Gwynneth Williams, kõneledes Austraalia ABC Radio eetris, ütles, et selle kilohinnaks on määratud umbkaudu 1,500 AUSD.<ref name="ABC Radio">Australia's ABC Radio, Local Radio network, "Australia All Over" program, 27 June 2010</ref>

==EkstraheerimineOtsimine==

Emase sea loomuomane trühvlite otsimise kirg üheskäes tema tavapärase kavatsusega trühvel ära süüa, on tingitud trühvlis sisalduvast ühendist, mis on sarnane [[androstenool]]ile. [[Androstenool]] on kuldi süljes esinev sugu[[feromoon]], mille suhtes emised on tundlikud.

[[File:Truffle olive oil with Tuber melanosporum.JPG|pisi|left|Trühvliõli ''Tuber melanosporum'' 'ist]]

Valgeid trühvleid serveeritakse üldiselt toorelt: riivitakse kas auravale võiga kaetud pastale, salatitele või praetud munadele (viimast varianti soovitavad paljud [[gurmaan]]id, väites, et tegu on parima moodusega maitse nautimiseks). Musta või valge trühvli paberõhukesi laaste võib kasutada linnulihatoitude maitsestamiseks, paigutades need grillitava linnu naha alla. Lisaks veel hanemaksa-trühvlipasteedi valmistamisel, ''[[Pâté]]'''de puhulpasteetides või täidistes. Mõned juustud võivad samuti trühvleid sisaldada.

Musta trühvli maitse on vähem pikantne ja pigem rohkem rafineeritud, kui võrrelda seda valge trühvli omaga. Jaapanlastelt on tulenenud selle maitse nimetus: tugev ''[[umami]]'' (tõlkes "meeldiv hõrk maitse"). Juhul kui mustad trühvlid on värsked, täidab nende aroom terve ruumi peaaegu et momentaalselt. Minevikus oli kokkadel kombeks trühvlid koorida, kuid praeguseks (21. sajandiks) on enamik [[restoran]]e hakanud trühvleid ettevaatliku harjamise teel puhastama ning seejärel nad kas riivivad selle või tükeldavad kuubikuteks. Seda tehakse eesmärgiga võimalikult vähe kallist toiduainet raisata. Vähesed restoranid, nagu [[Phillippe Rochat]] [[Šveits]]is, tambivad trühvli viljalihast ümmargusi kettaid ja kasutavad eemaldatud pealiskihti kastmetes.

Trühvliõli kastutatakse sageli palju odavama ja mugavama aseainena trühvlitele, selleks et maitsestada või tuua paremini esile toiduvalmistamises kasutavate trühvlite maitset ja aroomi. EnamikSuur osa toodetud trühvliõlist ei sisalda aga ühtki trühvlit.<ref name=Patterson2007>{{cite news |url=http://www.nytimes.com/2007/05/16/dining/16truf.html |title=Hocus-Pocus, and a Beaker of Truffles |accessdate=2008-05-17 |author=Daniel Patterson |date= 16 May 2007 |publisher=New York Times |quote=Most commercial truffle oils are concocted by mixing olive oil with one or more compounds like 2,4-dithiapentane }}</ref> Suurem osa õlist on tegelikult oliiviõli, mida on tehislikult maitsestatud sünteetilise ühendiga, näiteks [[2,4-dithiapentaan]]. <ref name=Patterson2007/> [[New York Times]]is on Daniel Patterson teatanud, et "isegi praegu võib kohata kokki, kes on üllatanud pärast seda, kui on kuulnud, et trühvliõli ei pärine tegelikult ehedatest trühvlitest".

EnamikMärkimisväärne trühvliõlist,osa midaturustatavast võib turult leida,trühvliõlist on tehtudvalmistatud sünteetilise ühendi põhjal, nagu seda on [[2,4-dithiapentaan]]. Sedasi on valmistatud ka suurem enamik muid trühvlitooteid. Kuid alkoholis on trühvlimaitse edasiandmiseks kasutatud ehedaid trühvleid. Esimese trühvliviina, Black Moth Vodka, näol on tegemist hariliku viinaga, millesse lisati musti Périgordi[[Périgord]]i trühvleid (''[[Tuber melanosporum]]'''it). Kuigi peamiselt kasutatakse kõnealust alkoholi puhtal kujul ja ka segatuna mitmetesse kokteilidesse. Leidub hulgaliselt kokki, kes kasutavad trühvliviina toitude maitsestamiseks. Selleks aurustatakse alkohol toidu valmistamise ajal, säilitades trühvlile omase aroomi. <ref>[http://www.mycorrhizalsystems.com/vodka-natural-way-taste-truffles Truffle vodka article]</ref>