Keskkonna heterogeensus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
'''Keskkonna heterogeensus''' on ressursside või mõjurite ruumiline ja ajaline varieeruvus.<ref> Wilson, S. D. 2000. Heterogeneity, diversity and scale in plant communities. In ''The ecological consequences of environmenental heterogeneity'' (eds. Hutchings, M. J., John, E. A., Stewart, A. J. A.).p. 53. Blackwell Science Ltd, Oxford.</ref> Elusorganisme ümbritsev keskkond pole kunagi [[staatiline]].<ref>Wiens, J. A. 2000. Ecological heterogeneity: an ontogeny of concepts and approaches. In ''The ecological consequences of environmental heterogeneity''. ( eds. Hutchings, M. J., John, E. A., Stewart, A. J. A. ).pp. 9-32. Blackwell Science Ltd, Oxford, UK.</ref> Keskkond, mis näeb välja ühtlane, koosneb tegelikult väikeste erinevustega mikroelupaikadest. Igas sellises mikroelupaigas on üks liik, mis tõrjub kõik teised välja.<ref> Crawley, M.J. 1997. The Structure of Plant communities. In ''Plant ecology'', 2nd ed (eds. Crawley, M. J): 484. Blackwell Science Ltd, Ofxford, UK.</ref>
Keskkonnad pole ruumiliselt ühesugused ega ajaliselt [[kontstant|konstantsed]]
Paljudele keskkondadele on iseloomulik sesoonsus, seetõttu suureneb ka heterogeensus ajas. See põhjustab paljude protsesside korrapärase mustri. Näiteks võib tuua orgaanilise aine lagundamise mullas. Parasvöötme ökosüsteemides sügisel surnud orgaaniline aine kuhjub, kevadel ja suvel on
'''Keskkonna ruumiline heterogeensus''' on defineeritud kui varieerumine ruumilises struktuuris nii, et uuritavate tunnuste jaotus ei ole
==Heterogeensuse skaalad==
19. rida:
===Heterogeensus väikesel skaalal===
Kolm teooriat, mis seletavad niššide limiteerimist väikesel heterogeensuse skaalal:
:# Mikrofragmenteerumise teooria:
:# Kui heterogeensuse ruumiline skaala on väiksem kui taime isendid, kes asustavad laike, siis keskkonnafaktori kõrvalekalle keskmisest võib mõjutada liigirikkust kas negatiivselt või positiivselt.
:#Heterogeensus kui eraldi niši telg:
==Abiootiline ja biootiline heterogeensus==
'''[[Abiootiline]] heterogeensus''' on mittebioloogilist päritolu
'''[[Biootiline]] heterogeensus''' on põhjustatud organismide poolt. See võib olla põhjustatud ressursside tarbimisest (näiteks [[evapotranspiratsioon|evapotranspiratsioonist]]) või
==Keskkonna heterogeensuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele==
*Üldine ökoloogia seaduspära on see, et keskkonna heterogeensus tagab suure mitmekesisuse. Seda seletatakse tavaliselt sellega, et suurem heterogeensus
*Kiiresti kasvavad taimed on eelistatud ruumilise heterogeensuse poolt, sest nad suudavad kiiremini hõivata sobiva laigu ja seda kasutama hakata. Aeglaselt kasvavad taimed on aga eelistatud ajalise heterogeensuse poolt, sest nad suudavad säilitada oma kudesid ja oodata impulssi, mis viitaks toitainete hulga suurenemisele. Toitainevaesetele kasvupaikadele omased taimed tüüpiliselt akumuleerivad ressursse selle väikese aja jooksul, millal need on saadaval ning seega suudavad nad paremini kasutada ajutisi toitainete koguste kõikumisi, võrreldes kiiresti kasvavate taimedega viljakates kasvukohtades.<ref name="Grime">Grime, J.P. 1994. The role of plasticity in exploiting environmental heterogeneity. In: Exploitation of Environmental Heterogeneity by Plants. (eds. Caldwell, M.M. & Pearcy, R.W). pp.1-19. Academic Press, San Diego.</ref>
*Suurematel proovilappidel on suurem heterogeensus.<ref>Caley, M.J. & Schluter, D. 1997. The relationship between local on regional diversity. ''Ecology'', 70. pp. 70-80.</ref> Kõrge heterogeensus suurematel laikudel võib aga lihtsalt viidata mitmekesisuse ja laigu suuruse teada
*Mitmekesisus ja heterogeensus võivad olla omavahel ka negatiivses seoses. Detailselt keskkonna heterogeensust mõõtvas eksperimendis jäeti proovilapi suurused konstantseks ning saadi tulemused, mis olid vastupidised tavapärasele mustrile.<ref>Kleb, H.R. & Wilson, S.D. 1999. Scales of heterogeneity in prairie and forest. Canadian Journal of Botany 77. pp. 370-376.</ref>
* Wilsoni ja Tilmani eksperimendid (1995) näitasid suurt varieeruvust heterogeensuse ja mitmekesisuse vahel. Mitmekesisus oli suurim laikudel, kus oli eksperimentaalselt tekitatud kõige rohkem heterogeensust. Laikudel, mis olid häiringuteta (polnud eksperimentaalselt heterogeensust suurendatud) oli madal liigirikkus. Laikudel, mida tugevalt mõjutati (hariti täielikult üles) oli heterogeensus väike. Liigirikkus oli suurim kõige kõrgemal heterogeensuse tasemel erinevate [[kasvuvorm|kasvuvormide]] kooselamise tõttu. Samas laikude puhul, mida väetati lämmastikuga, ei esinenud häiringujärgset varieeruvust. Erinevused mitmekesisuse vastuses heterogeensusele väetatud ja väetamata laikude vahel näitavad, et esinevad piirangud üldistusele, et heterogeensus suurendab mitmekesisust. Kas heterogeensus suurendab või vähendab mitmekesisust
56. rida:
*Eksperimentaalselt suurendatud mitmekesisus loob heterogeensuse ressursside kättesaadavuses. Näiteks ühes eksperimendis suurendati rohumaa liigilist mitmekesisust, see põhjustas varieeruvust toitainete kättesaadavuses, mis omakorda soodustas rohumaa asustamist puude poolt.<ref>Li, X & Wilson, S.D. 1998. Facilitation among woody plants establishing in an old field. ''Ecology'' 79. pp. 2694-2705.</ref>
*Kuna erinevatel
*Bioloogiline mitmekesisus saab mõjutada ka [[toitaine|toitainete]] mineraliseerumist ning sellega tagada heterogeensuse mulla [[mineraalained|mineraalainete]] sisalduses. Näiteks mõjutab [[varis|varise]] mitmekesisus [[mineralisatsioon|mineralisatsiooni]] kiirust metsades, põhjustades ajalist varieeruvust lämmastiku kättesaadavuses.<ref>Blair, J.M., Parmalee, R.W & Beare. 1990. Decay rates, nitrogen fluxes, and decomposer communities of single and mixed-species foliar litter. ''Ecology'' 71, 1976-1985.</ref>
74. rida:
==Vaata ka==
[[Biodiversiteet]]
[[Heterogeenne süsteem]]
[[Populatsioonidünaamika]]
|