Ilmaradar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Ilmaradar''' (kutsutud ka Doppleri ilmaradariks) on [[radar]]itüüp, mida kasutatakse sajuala piirkonna määramiseks, selle liikumise arvutamiseks ja [[sademed|sademete]] tüübi ([[vihm]], [[lumi]], [[rahe]] jne) määramiseks. Tänapäevased ilmaradarid on enamasti [[impulss-Doppler radar]]id, mis on lisaks sademete intensiivsuse tuvastamisele võimelised detekteerima ka vihmapiiskade liikumist. Et teha kindlaks [[torm]]ide struktuuri ja nende potentsiaali põhjustada raskeid ilmastikunähtusi, saab kasutada mõlemat liiki andmeid.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal märkasid radarioperaatorid, et ilmastik põhjustas radariekraanidel kajasid, varjates võimalikke vaenlase sihtmärke. Arendati välja metoodika kajade eemaldamiseks, aga samuti hakkasid teadlased uurima fenomeni põhjuseid lähemalt. Mõnda [[aeg]]a pärast Teist maalilmasõda kasutati veel vanu sõjas tarvitatud radareid sademete määramiseks. Alates sellest ajast on ilmaradarid arenenud omaette tüüpi radarina. Tänapäeval kasutavad ilmaradareid rahvuslikud ilmateenistused, [[ülikool]]id erinevates uurimisvaldkondades ja ilmasaated
==Kuidas ilmaradar töötab==
===Radariimpulsside saatmine===
Ilmaradarid saadavad välja suunatud [[Mikrolaine|mikrolainekiirgust]], kasutades selleks [[magnetron]]e või [[klüstron]]torusid, mis on [[Lainejuht|lainejuhiga]] ühendatud [[paraboolantenn]]iga. Peamiselt kasutatakse
Väiksemate osakeste puhul on vaja lühemaid lainepikkuseid, kuid need summutatakse kiiremini. Seetõttu eelistatakse 10 cm lainepikkust ([[S-kanal]]) kasutavat radarit, kuid see on kallim kui 5 cm [[C-kanal]]i süsteem. 3 cm [[X-kanal]] radarit kasutatakse vaid väga lühikeste distantside korral ja 1 cm Ka-kanal ilmaradarit kasutatakse vaid väikeste osakeste, nagu uduvihm ja udu uurimiseks.
|