Redaktsioon: 12. november 2011, kell 21:07 redigeeri Tanel3 (arutelu \| kaastöö) 14 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. november 2011, kell 21:13 redigeeri eemalda Tanel3 (arutelu \| kaastöö) 14 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Ilmaradar''' (kutsutud ka Doppleri ilmaradariks) on [[radar]]itüüp, mida kasutatakse sajuala piirkonna määramiseks, selle liikumise arvutamiseks ja [[sademed\|sademete]] tüübi ([[vihm]], [[lumi]], [[rahe]] jne) määramiseks. Tänapäevased ilmaradarid on enamasti [[impulss-Doppler radar]]id, mis on lisaks sademete intensiivsuse tuvastamisele võimelised detekteerima ka vihmapiiskade liikumist. Et teha kindlaks [[torm]]ide struktuuri ja nende potentsiaali põhjustada raskeid ilmastikunähtusi, saab kasutada mõlemat liiki andmeid. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal märkasid radarioperaatorid, et ilmastik põhjustas radariekraanidel kajasid, varjates võimalikke vaenlase sihtmärke. Arendati välja metoodika kajade eemaldamiseks, aga samuti hakkasid teadlased uurima fenomeni põhjuseid lähemalt. Mõnda [[aeg]]a pärast Teist maalilmasõda kasutati veel vanu sõjas tarvitatud radareid sademete määramiseks. Alates sellest ajast on ilmaradarid arenenud omaette tüüpi radarina. Tänapäeval kasutavad ilmaradareid rahvuslikud ilmateenistused, [[ülikool]]id erinevates uurimisvaldkondades ja ilmasaated ~~televisioonis~~[[televisioon]]is. Toorpilte kasutatakse igapäevaselt ja eritarkvara abil saab radariandmetest koostada lühiajalisi sajualade liikumisteede ja sajuintensiivsuse [[Ilmaennustus\|ennustusi]]. Ilmaradarite väljundandmeid kasutatakse isegi numbrilistes ilmaennustusmudelites nende täpsuse parandamiseks. ==Kuidas ilmaradar töötab== ===Radariimpulsside saatmine=== Ilmaradarid saadavad välja suunatud [[Mikrolaine\|mikrolainekiirgust]], kasutades selleks [[magnetron]]e või [[klüstron]]torusid, mis on [[Lainejuht\|lainejuhiga]] ühendatud [[paraboolantenn]]iga. Peamiselt kasutatakse ~~lainepikkuseid~~[[lainepikkus]]eid 1-10 cm, mis on umbes kümme korda suuremad huvipakkuvate veepiiskade või jääosakeste ~~läbimõõtudest~~[[läbimõõt]]udest, kuna nendel lainepikkustel esineb [[Hajumine#Rayleigh_hajumine\|Rayleigh]] hajumine. See tähendab, et osa iga impulsi energiast põrkab nendelt väikestelt osakestelt tagasi radari suunas. Väiksemate osakeste puhul on vaja lühemaid lainepikkuseid, kuid need summutatakse kiiremini. Seetõttu eelistatakse 10 cm lainepikkust ([[S-kanal]]) kasutavat radarit, kuid see on kallim kui 5 cm [[C-kanal]]i süsteem. 3 cm [[X-kanal]] radarit kasutatakse vaid väga lühikeste distantside korral ja 1 cm Ka-kanal ilmaradarit kasutatakse vaid väikeste osakeste, nagu uduvihm ja udu uurimiseks.

Ilmaradar: erinevus redaktsioonide vahel