Redaktsioon: 9. november 2011, kell 14:33 redigeeri Khyd (arutelu \| kaastöö) 24 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. november 2011, kell 16:10 redigeeri eemalda Khyd (arutelu \| kaastöö) 24 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
29. rida: == Puudused == === Ravimid ja [[kesknärvisüsteem]] === Karbapeneemid on soovitatud doosides kasutamisel võrdlemisi ohutud. Antud ravimite rakendamist piirab aga jätkuvalt beetalaktaam-antibiootikumide ning kitsamalt karbapeneemide (eriti imipeneemi) teraapias esinev [[krambid\|krampide]] tekke oht. Antimikrobiaalses ravis võib enamiku antibiootikumide korral doosi tõstmine tuua kaasa ravimi suurenenud efektiivsuse. Imipeneemi/tsilastatiini uurimisel leiti aga tugev seos ülemäärase doosi ja krampide esinemise sageduse vahel. Uuemate ravimite meropeneemi ja ER-35786 korral on väiksem soodumus krampide tekkeks, nagu ilmnes loomkatsetest pentüleentetrasooliga. Teised karbapeneemidest põhjustatud mürgistused, mida loomkatsetes täheldati, on vere [[düskraasia]], ülitundlikkuse reaktsioonid ja kardiovaskulaarsed hälbed. <ref name="okereke"/> === Raviminteraktsioonid === Olulist ~~raviminteraktsiooni~~[[raviminteraktsioon]]i on täheldatud mitme karbapeneem-antibiootikumi (meropeneem, panipeneem, imipeneem) ja [[valproehape\|valproehappe]] vahel. <ref name="matthews">{{cite journal \|author=Matthews, S. J., Lancaster, J. W. \|title= Doripenem monohydrate, a broad-spectrum carbapenem antibiotic \|journal= Clinical Therapeutics \|volume= 31 \|issue= 1\|pages= lk. 42-63 \|year=2009 \|month=January \|pmid= \|doi= 10.1016/j.clinthera.2009.01.013}}</ref> Valproehape on levinud ravim nii ravim-indutseeritud, kui muudel põhjustel tekkinud krambihoogude korral. <ref name="okereke"/> Rakendades antud antibiootikumide klassi ravimeid patsientidele, kellele manustatakse samaaegselt valproehapet, langevad valproehappe seerumi [[kontsentratsioon]]id allapoole ravikontsentratsioone. Karbapeneem-antibiootikumi ja valproehappe samaaegsel kasutamisel võib seega kaduda kontroll krambihoogude esinemise üle. Karbapeneem-antibiootikumi tarvitamise katkestamisel taastuvad manustatud valproehappe kontsentratsioonid organismis endisele tasemele. <ref name="matthews"/> === Resistentsus === Globaalselt esile tõusnud [[resistentsus antibiootikumidele]] on kannustatud laiaspektriliste antibiootikumide ulatuslikust kasutamisest, mis tekitab pideva selektiivse surve bakteritele. Samuti mängib rolli puudulik infektsioonide kontrolli all hoidmine, võimaldades nii patsientidevahelist edasikandumist ning resistentsete patogeenide säilimist [[keskkond (ökoloogia)\|keskkonnas]]. Võrreldes infektsioonidega, mida põhjustavad tundlikud vormid, kaasneb resistentsete organismide puhul suurem haigestumus ja [[suremus]], pikem haiglaravi ning suuremad kulud. <ref name="masterton">{{cite journal \|author=Masterton, R. G. \|title= The new treatment paradigm and the role of carbapenems \|journal= International Journal of Antimicrobial Agents \|volume= 33 \|issue= 2\|pages= lk. 105.e1-105.e8 \|year=2009 \|month=February \|pmid= \|doi= 10.1016/j.ijantimicag.2008.07.023}}</ref> 44. rida: Antimikroobse resistentsuse kasvav sagedus on vähendamas raskete infektsioonide raviks sobivate antibiootikumide arvu. Kuna viimase kahekümne aasta jooksul on välja töötatud vaid mõned uued toimeained, on oluline olemasolevaid antibiootikume võimalikult efektiivselt kasutada, maksimaliseerides kliinilist potentsiaali, samas minimiseerides resistentsuse väljakujunemise kiirust. Tähtsamad võtted säilitamaks sel moel karbapeneemide tõhusust on farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste põhimõtete rakendamine, doseerimisrežiimi kohandamine või antibiootikumide rotatsiooni kasutamine.<ref name="masterton">{{cite journal \|author=Masterton, R. G. \|title= The new treatment paradigm and the role of carbapenems \|journal= International Journal of Antimicrobial Agents \|volume= 33 \|issue= 2\|pages= lk. 105.e1-105.e8 \|year=2009 \|month=February \|pmid= \|doi= 10.1016/j.ijantimicag.2008.07.023}}</ref> === Farmakokineetilised/farmakodünaamilised põhimõtted === [[Farmakokineetika\|Farmakokineetiliste]] põhimõtete asjakohane rakendamine antimikrobiaalsel doseerimisel võimaldab optimeerida antimikrobiaalse mõjustamise aega, parandada kliinilisi ja [[mikrobioloogia\|mikrobioloogilisi]] tulemusi ja aeglustada antimikrobiaalse resistentsuse teket. Ideaalne antibiootikumi doseerimise strateegia tähendaks ravimdoosi, mis on piisav, et tagada suur tõenäosus bakterorganismi surmamiseks, kuid samas mürgistuse oht patsiendile oleks minimaalne. Optimaalne doseerimine vähendab ühtlasi tõenäosust, et raviva toimeaine selektiivse surve mõjul domineerib bakterpopulatsioonis resistente kloon. <ref name="masterton"/> === Doseerimisstrateegiad === Antibakteriaalsed toimeained varieeruvad suuresti antimikrobiaalse toime aja poolest ning need erinevused farmakodünaamilises aktiivsuses on abiks optimaalse doseerimisrežiimi määramisel. Karbapeneeme iseloomustatakse kui kontsentratsiooni- või aja-sõltuvuslikke antibiootikume, samas on üldiselt tunnustatud, et nende aktiivsus tuleneb esmatähtsana antibiootikumi kontsentratsiooni püsimisest üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni pikema aja jooksul. <ref name="masterton"/> Ravimi mõju saab maksimaliseerida suurendades doosi, tõstes manustamise sagedust või pikendades [[infuseerimine\|infuseerimise]] kestust. Farmakokineetilised ja farmakodünaamilised teadustööd on uurinud uusi doseerimisrežiime ning ehkki need ei ole karbapeneemide jaoks veel litsentseeritud, näib nende rakendamine paljulubav. <ref name="masterton"/> === Antibiootikumide rotatsioon === Antibiootikumide rotatsiooni on pakutud ühe moodusena resistentsuse vähendamiseks. See lähenemine põhineb [[hüpotees]]il, et määratud ajaperioodi vältel antibiootikumi või antibiootikumide klassi kasutamise katkestamine piirab antibiootilist survet kui stiimulit antibiootilise resistentsuse tekkeks. <ref name="masterton"/>

Karbapeneemid: erinevus redaktsioonide vahel