Lõigustumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 59 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
 
[[Embrüoloogias]] tähendab lõigustumine varajase [[embrüo]] rakkude jagunemist. Paljude liikide sügoodid teevad läbi rakujagunemise ilma kasvamiseta. Selle käigus tekib rakkude kogum, mis on sama suurusega kui algne sügoot. Lõigustumise tulemusena tekivad rakud, mida nimetatakse bastomeerideksblastomeerideks. Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi, mida nimetatakse moorulaks. Lõigustumine lõppeb blastula moodustamisega.
 
 
 
Lõigustumine võib olla sünkroonne või asünkroonne. Selline jaotus sõltub sellest, kas blastomeerid jagunevad üheaegselt või erineval ajal. Enamusel loomarühmadel on lõigustumise algus sünkroonne. Hiljem muutub lõigustumine aga asünkroonseks. Imetajatel on esimene lõigustumine asünkroonne. See tähendab seda, et kaks esimest blastomeeri alustavad kohe alguses asünkroonset lõigustumist.
Sünkroonne lõigustumine toimub kiiremini kui asünkroonne lõigustumine. [[Embrüoloogias]] on sünkroonnesünkroonse lõigustumise pikkus oluline erinevate liikide arengustaadiumide ajalisel võrdlemisel. Sünkroonse lõigustumise pikkus ei sõltu keskkonnast. <ref name="Jüri Kärner" />
 
 
===== Radiaalne lõigustumine =====
 
Radiaalne lõigustumine on iseloomulik okasnahksetele. Lõigustumise tulemusena tekib tsöloblastula. Esimesed kaks lõigustumist toimuvad vertikaaltelje suunas. Kolmas lõigustumine toimub horisontaaltasapinnas. Esimene ja teine lõigustumine toimuvad vertikaaltelge pidi. Lõigustumistasapinnad on üksteise suhtes risti. Kahe esimese lõigustumise tulemusena on tekkinud neli ühesuurust blastomeeri. KomandaKolmanda lõigustumise tulemusena tekib kaheksa enam-vähem ühesugust blastomeeri.
 
===== Spiraalne lõigustumine =====
16

muudatust