Redaktsioon: 11. november 2011, kell 20:54 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 872 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. november 2011, kell 21:07 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 413 808 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Alain Badiou''' (sündinud [[1937]] [[Maroko]]s) on prantsuse [[filosoof]]. Koos [[Giorgio Agamben]]i ja [[Slavoj Žižek]]iga on Badiou ~~mandrifilosoofia~~[[kontinentaalfilosoofia]] postmodernismivastase koolkonna tähtis tegelane. Ta püüab avaldada [[olemine\|olemist]], [[tõde]] ja [[subjekt]]i niisugusel kujul, mis tema sõnul ei ole postmodernistlik, kuid pole ka lihtsalt modernismi kordamine. Poliitiliselt on Badiou [[vasakpoolsus\|vasakpoolne]], ta on [[marksism\|marksist]] ja [[kommunism\|kommunist]]. Badiou õppis [[Pariis]]i eliitkoolis Louis XIV lütseumis ja seejärel [[1957]]–[[1961\|61]] eriti mainekas ülikoolis [[École Normale Supérieure]]'is. [[1963]] sai ta [[Reims]]is lütseumiõpetajaks. Sel ajal hakkas ta [[romaan]]e kirjutama ja tema esimene romaan "''Almagestes''" ilmus [[1964]]. 8. rida: Badiou oli noorena poliitiliselt väga aktiivne. Ta oli [[3. aprill]]il [[1960]] asutatud [[Ühinenud Sotsialistlik Partei\|Ühinenud Sotsialistliku Partei]] asutajaliige. See erakond oli väga aktiivne võitluses [[Alžeeria]] [[dekoloniseerimine\|dekoloniseerimise]] eest. Tudengite [[1968]]. aasta ülestõus tugevdas tema äärmusvasakpoolset maailmavaadet ja sel ajal osales ta sõjalistes rühmitustes. Näiteks oli ta üks neist, kes [[1969]] asutas Prantsusmaa Marksistlike-Leninistlike Kommunistide Liidu. [[1967]] asus ta tööle uurimisrühmas, mille organiseeris kommunistlik filosoof [[Louis Althusser]]. Teda mõjutas tugevalt [[Jacques Lacan]]. Ta sai filosoofia[[ajakiri\|ajakirja]] ~~"''~~[[Cahiers pour l'Analyse~~''"~~]] toimetuse liikmeks ja kaastööliseks. See ajakiri oli mõjukas, kuigi seda ilmus aastail [[1966]]~~–69~~–1969 ainult 10 numbrit. 1969 sai Badiou [[Pariisi VIII ülikool]]i õppejõuks. Selles ülikoolis astus ta ägedasse intellektuaalsesse väitlusse oma kaasõppejõudude [[Gilles Deleuze]]'i ja [[Jean-Franois Lyotard]]'iga, kelle filosoofilisi töid ta pidas teadusliku marksismi haiglaslikeks kõrvalekalleteks. Kui [[1980. aastad\|~~1980-ndail~~1980ndail]] marksismi ja [[psühhoanalüüs]]i populaarsus vähenes, avaldas ta tehnilisemaid ja abstraktsemaid filosoofilisi töid, näiteks "Subjekti teooria" ([[1982]]), kuid ta ei öelnud Althusserist ja Lacanist iialgi lahti ning ka tema viimase aja töödes pole haruldased pooldavad vihjed marksismile ja psühhoanalüüsile. Teoses "Olemine ja sündmus" ("[[L'être et l'événement]]", [[1988]]) arendab ta teesi, et [[matemaatika]] on [[ontoloogia]].

Alain Badiou: erinevus redaktsioonide vahel