Alain Badiou: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: ca:Alain Badiou
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Badiou.jpg|thumbpisi|Alain Badiou (2006. aastal)]]
'''Alain Badiou''' (sündinud [[1937]] [[Maroko]]s) on prantsuse [[filosoof]].
 
Koos [[Giorgio Agamben]]i ja [[Slavoj Žižek]]iga on Badiou mandrifilosoofia postmodernismivastase koolkonna tähtis tegelane. Ta püüab avaldada [[olemine|olemist]], [[tõde]] ja [[subjekt]]i niisugusel kujul, mis tema sõnul ei ole postmodernistlik, kuid pole ka lihtsalt modernismi kordamine. Poliitiliselt on Badiou [[vasakpoolsus|vasakpoolne]], ta on [[marksism|marksist]] ja [[kommunism|kommunist]].
Teoses "Olemine ja sündmus" ("[[L'être et l'événement]]", 1988) arendab ta teesi, et [[matemaatika]] on [[ontoloogia]].
 
Badiou õppis [[Pariis]]i eliitkoolis Louis XIV lütseumis ja seejärel [[1957]]–[[1961|61]] eriti mainekas ülikoolis [[École Normale Supérieure]]'is. [[1963]] sai ta [[Reims]]is lütseumiõpetajaks. Sel ajal hakkas ta [[romaan]]e kirjutama ja tema esimene romaan "''Almagestes''" ilmus [[1964]].
[[Tõde|Tõekäsitluses]] ühendab ta [[kunst]]i, [[armastus]]e, [[poliitika]] ja [[teadus]]e tõe.
 
Badiou oli noorena poliitiliselt väga aktiivne. Ta oli [[3. aprill]]il [[1960]] asutatud [[Ühinenud Sotsialistlik Partei|Ühinenud Sotsialistliku Partei]] asutajaliige. See erakond oli väga aktiivne võitluses [[Alžeeria]] [[dekoloniseerimine|dekoloniseerimise]] eest. Tudengite [[1968]]. aasta ülestõus tugevdas tema äärmusvasakpoolset maailmavaadet ja sel ajal osales ta sõjalistes rühmitustes. Näiteks oli ta üks neist, kes [[1969]] asutas Prantsusmaa Marksistlike-Leninistlike Kommunistide Liidu.
 
[[1967]] asus ta tööle uurimisrühmas, mille organiseeris kommunistlik filosoof [[Louis Althusser]]. Teda mõjutas tugevalt [[Jacques Lacan]]. Ta sai filosoofia[[ajakiri|ajakirja]] "''Cahiers pour l'Analyse''" toimetuse liikmeks ja kaastööliseks. See ajakiri oli mõjukas, kuigi seda ilmus aastail [[1966]]–69 ainult 10 numbrit.
 
1969 sai Badiou [[Pariisi VIII ülikool]]i õppejõuks. Selles ülikoolis astus ta ägedasse intellektuaalsesse väitlusse oma kaasõppejõudude [[Gilles Deleuze]]'i ja [[Jean-Franois Lyotard]]'iga, kelle filosoofilisi töid ta pidas teadusliku marksismi haiglaslikeks kõrvalekalleteks. Kui [[1980. aastad|1980-ndail]] marksismi ja [[psühhoanalüüs]]i populaarsus vähenes, avaldas ta tehnilisemaid ja abstraktsemaid filosoofilisi töid, näiteks "Subjekti teooria" ([[1982]]), kuid ta ei öelnud Althusserist ja Lacanist iialgi lahti ning ka tema viimase aja töödes pole haruldased pooldavad vihjed marksismile ja psühhoanalüüsile.
 
Teoses "Olemine ja sündmus" ("[[L'être et l'événement]]", [[1988]]) arendab ta teesi, et [[matemaatika]] on [[ontoloogia]].
 
[[Tõde|Tõekäsitluses]] ühendab ta [[kunst]]i, [[armastus]]e, [[poliitika]] ja [[teadus]]e tõe.
 
==Seosed Eestiga==
[[Margus Vihalem]]a doktoritöö on valminud Badiou juhendamisel.{{lisa viide}}
 
{{DEFAULTSORT:Badiou, Alain}}