Puhkeseisund: erinevus redaktsioonide vahel

'''Puhkeseisund''' ehk '''dormantsus''' on [[loomad]]e ja [[taimed]]e füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes[[ainevahetus]]tasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses jt eluavaldustes. Puhkeseisundi tekkimist indutseerib ebasoodne oleluskeskkond.

Taimede puhkeseisundit nimetatakse ka '''[[taimede puhkeperiood]]iks'''<ref name="ÖL"/>.

*Prospektiivne puhkeseisund on organismi aastatsüklis avalduv geneetiliselt fikseerunud [[adaptatsioon]]. Selline puhkeseisund algab juba enne tingimuste ebasoodsaks muutumust ja sellele eelnevad või sellega kaasnevad varuainete kogunemine, veehulga reguleerimine jmt füsioloogilised muutused.<ref name="Masing"/> Seda iseloomustab aastalõikeline perioodilisus ja organismi varasem valmistumine oodatavaks ebasoodsaks eluperioodiks. Prospektiivne puhkeseisund on näiteks putukate [[diapaus]], [[talveuni]], -[[taliuinak|uinak]], [[suveuni]] jt.<ref name="ÖL"/>.

KeskkonnastressiperioodideKeskkonnastressi perioodide jooksul tekkinud dormantne seisund võib olla põhjustatud organismis erinevatest muutuvatest teguritest organismis. Nad omavad suurt tähtsust soodustades puhkeperioodi algatamist, sest kaasnevad muutustega temperatuuris, fotoperioodis, ka vee, hapniku ja toitainete kättesaadavuses ning süsihappegaasi kontsentratsioonis. Tavaliselt organismid saavad edukalt eksisteerida suhteliselt kitsas temperatuuri vahemikus. Kui temperatuurid ületavad organismieksistentsi piirid, see põhjustab dormantsust teatud organismides. Temperatuuri muutused samuti mõjutavad teistele keskkonnaparameetritele nagu toitainete, vee ja hapniku kättesaadavus, seega rohkem soodustades dormantsuse teket. Taimede dormantsust indutseerib harilikult päeva lühenemine ([[fotoperiodism]]) koos temperatuuri korrigeeriva toimega. Kuid mõnedel juhtudel piiravaks teguriks võivad olla teised keskkonnafaktorid. Näiteks [[kõrb|kõrbetes]] suvekuudel on olemas perioodid, kui on vähenenud toidu kättesaadavus, hirmus kuumus või äärmuslik kuivus, mis aitavad kaasa kõrbetes elavatele organismidele dormantseks muuta. Veepuudus põuaperioodidel või külmad talveperioodidel, samuti teised aastased muutused [[päikesekiirgus|päikesekiirguse]] intensiivsuses ja kestvuses, eriti kõrgematel [[laiuskraad|laiuskraadidel]], tingivad taimedes puhkeseisundi teket.<ref name="www.britannica.com"/>

On tõestatud, et taimede puhkeseisund on tihedalt seotud looduslike [[kasvuinhibiitor|kasvuinhibiitorite]] kuhjumisega erinevates taimeorganites, mis kuuluvad [[fenoolid|fenoolsete]] ja [[terpenoidid|terpenoidsete]] ühendite hulka. Samal ajal kasvuaktivaatorite sisaldus puhkeseisundis olevates organites märgatavalt väheneb. [[Hormoonid]], mis inhibeerivad kasvu, suruvad maha [[seeme|seemnete]] idanemisprotsesse ning dormantsete pungade ärkamist.<ref name="Б. А. Рубин"/>

Looduslikest kasvuinhibiitoritest olulisim on [[abstsiishape]] (ABA – abscisic acid). See taimehormoon on kõrge füsioloogilise aktiivsusega ja on laialt levinud erinavates taimeliikides. Nii vanad kui noored koed on võimelised sünteesima, inaktiveerima ja [[metabolism|metaboliseerima]] abstsiishapet. Paljudel juhtudel ABA poolt esile kutsutud mõju on vastupidine kasvuaktivaatorite toimega. Seega ABA mängib olulist rolli taimede homeostaasi hoidmisel. ABA füsioloogiline toime seisneb pungade dormantse perioodi pikenemises paljuaastastes taimedes, [[idanemine|idanemise]] inhibeerimises seemnetes, [[õitsemine|õitsemise]] mahasurumises lühikese päeva tingimustes kasvatamisel pikapäeva taimedel. Eriti selgelt ABA mõjub noorte pungade enneagsele valmimisele, vananemise kiirenemisele ja lehtede langemisele.<ref name="Б. А. Рубин"/>

[[Etüleen]] (inglise keeles - ''ethylene'') on oluline kasvuaine taimede [[metabolism|metaboolses]] regulatsioonis. Teda võivad sünteesida kõik taime organid, kuid vananevates kudedes on kontsantratsioon suurem. Seemned, mille idanemiseks ebaõnnestus sattuda normaalsetesse tingimustesse (kasvuks sobiv temperatuur, vee- ja hapniku kättesaadavus), on sunnitud muutuma dormantseteks. Erinevatel taimeliikidel etüleen katkestab pungade ja seemnete puhkeperioodi ning algatab [[idanemine|idanemise]] teatud seemnetes, näiteks [[kõrrelised|kõrrelistel]]. Lisaks sellele, etüleen kiirendab seemnete idanemist. Näiteks [[maapähkel|määpähklites]] (''Arachis hypogaea'') etüleeni produktsioon ja seemnete idanemine on tihedalt omavahel seotud. Samuti etüleen katkestab pungade puhkeperioodi. Taimede töötlemine selle hormooniga soodustab pungade idanemist kartulil ja teistel [[mugul|mugulatega]] liikidel.<ref name="L. Taiz, E. Zeiger"/>