|
=Aktiiniga seotud valgud=
Aktiini filamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentideaktiini filamentide põhimõtteline ehitus sama. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendidaktiini filamendid on seotud.
Enamikul loomsetel rakkudel on aktiini filamente kôige rohkem plasmamembraani vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda vôrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nim.nimetatakse raku korteksiks (cell cortex) vôi ka kortikaalseks tsütoplasmaks. See annab rakupinnale teatud mehaanilised omadused, millega on vôimalik säilitada vôi muuta kuju. Kortikaalse tsütoplasma paksus varieerub eri rakutüüpidel. Erütrotsüütides näiteks on kortikaalsed aktiinifilamendidaktiini filamendid seotud rakumembraanile valkude spektriin ja anküriin vahendusel. Neile sarnaseid valke leidub enamikus selgroogsete loomade rakkude kortikaalses tsütoplasmas.
Kortikaalsed aktiinifilamendidaktiini filamendid võivad omakorda olla organiseeritud väga erineval moel. Nad võivad olla:
*paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode. Seal on aktiinifilamendidaktiini filamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, (10-20 nm) kimpudena. AktiinifilamenteAktiini filamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin.
*kontraktiilsete struktuuridena, näit.näiteks stressi fiibrites ja aktiini rõngas. Stressi fiibrid on iseloomulikud neile rakkudele, mis kinnituvad substraadile. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab mitoos), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendidaktiini filamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin.
*geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendidaktiini filamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentideaktiini filamentide vahele ja põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on filamiin.
=Aktiini polümeriseerumise regulatsioon=
| 