Vikipeedia

Fullereen: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Helen807 (arutelu | kaastöö)
86 muudatust
PResümee puudub
Helen807 (arutelu | kaastöö)
86 muudatust
33. rida:
[[Pilt:C60 Fullerene solution.jpg|pisi|C<sub>60</sub> lahus]]
 
===Reaktsioonivõime
Fullereenid on keemiliselt üsna stabiilsed, kuid mitte täiesti passiivsed. Sp<sup>2</sup>-hübridisatsioonis C aatomid on planaarses grafiidis oma minimaalses energeetilises olekus, kuid kera- või torukujulises struktuuris on nad pingestatud olekus. Fullereenidele on iseloomulik [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilne liitumisreaktsioon]] 6,6-kaksiksideme juurest, mis vähendab pingestatut olekut ([[deformatsioonienergia]] vabanemine) viies sp<sup>2</sup>-hübridisatsioonis süsiniku sp<sup>3</sup>-hübridisatsiooni.
 
Fullereenide reaktsioonivõimet on suurendatud nende pinnale aktiivsete rühmade sidumisega. Selle tulemusena ei omanda fullereen [[superaromaatsus]]t, st [[kaksikside]]mete [[elektron]]id ei saa delokaliseeruda üle kogu molekuli. [[Aromaatsed ühendid|Aromaatsus]]e vähenemisega kaasneb ka suurem [[reaktsioonivõime]].▼
Fullereenid lahustuvad mõõdukalt mitmetes [[lahusti]]tes. Peamised lahustid on aromaatsed ühendid, näiteks [[tolueen]], aga ka näiteks CS<small>2</small>. Puhta C<small>60</small> lahused on sügavroosat värvi, C<sub>70</sub> lahused punakaspruunid. Kõrgemate fullereenide (C<sub>76</sub> – C<sub>84</sub>) lahustel on erinevaid värvusi.
 
===Lahustuvus===
Fullereenid lahustuvad mõõdukalt mitmetes [[lahusti]]tes. Peamised lahustid on aromaatsed ühendid, näiteks [[tolueen]], aga ka näiteks CS<small>2</small>. Puhta C<subsmall>7660</subsmall> lahused on kasügavroosat kaksvärvi, optilistC<sub>70</sub> [[isomeeria|isomeeri]]lahused ningpunakaspruunid. teistelKõrgemate kõrgematelfullereenide (C<sub>76</sub> – C<sub>84</sub>) fullereenidellahustel on mitmeiderinevaid struktuuriisomeerevärvusi. Fullereen on ainus teadaolev süsiniku [[allotroop]], mida saab toatemperatuuril tavalistes solventides lahustada. Mõned fullereenid ei ole lahustuvad, kuna neil on väike [[keelutsoon]] [[põhiolek|põhi-]] ja [[ergastatud olek]]u vahel. Sellised on eriti väiksemad fullereenid, näiteks C<sub>28</sub><ref name="test9">[http://en.wikipedia.org/wiki/Journal_of_Chemical_Physics Journal of Chemical Physics], Guo, T.; Smalley, R.E.; Scuseria, G.E. (1993). "Ab initio theoretical predictions of C28, C28H4, C28F4, (Ti at C28)H4, and M at C28 (M = Mg, Al, Si, S, Ca, Sc, Ti, Ge, Zr, and Sn)". </ref>, C<sub>36</sub> ja C<sub>50</sub>, aga ka C<sub>72</sub>. Keelutsooniga fullereenid on tavaliselt väga reaktiivsed ja seostuvad hästi teiste fullereenide ja tahma osakestega.
 
C<sub>76</sub> on ka kaks optilist [[isomeeria|isomeeri]] ning teistel kõrgematel fullereenidel on mitmeid struktuuriisomeere. Keelutsooniga fullereenid on tavaliselt väga reaktiivsed ja seostuvad hästi teiste fullereenide ja tahma osakestega.
▲Fullereenide reaktsioonivõimet on suurendatud nende pinnale aktiivsete rühmade sidumisega. Selle tulemusena ei omanda fullereen [[superaromaatsus]]t, st [[kaksikside]]mete [[elektron]]id ei saa delokaliseeruda üle kogu molekuli. [[Aromaatsed ühendid|Aromaatsus]]e vähenemisega kaasneb ka suurem [[reaktsioonivõime]].
 
===Hüdraatumine===
Veega seostunud ([[Ioonide hüdraatumine|hüdraatunud]]) fullereenid on stabiilsed ja väga [[hüdrofiilsus|hüdrofiilsed]] kompleksid. C<sub>60</sub> molekuliga on seostunud 24 vee molekuli. Hüdraatkate tekib doonor-aktseptormehhanismiga [[hapnik]]u vabade [[elektronpaar]]ide ja fullereeni pinna vahel. Samal ajalSamaaegselt on vee molekulid omavahel seotud tiheda [[vesinikside]]mete võrgustikuga. C<sub>60</sub>HyFn ehk hüdraatunud C<sub>60</sub> molekuli suurus on 1,6-1,8 nm.
 
[[Funktsionaalrühm]]adega fullereenid jaotatakse kahte rühma: eksoeedrilisteks, milles asendaja paikneb väljaspool fullereeni molekuli, ja endoeedrilisteks, kus asendaja paikneb molekuli sees.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Fullereen"