Eos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
allikad alla kokku |
||
4. rida:
[[Pilt:Sporic meiosis.png|pisi|360px|Eoste moodustumine elutsükklis]]
'''Eos''' ehk '''spoor''' on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad tähtsa etapi paljude [[bakter|bakterite]], [[taim|taimede]], [[vetikas|vetikate]], [[seen|seente]] ja mõnede [[protist|algloomade]] [[elutsükkel|elutsüklist]] <ref
Eose ja [[seeme|seemne]] kui põhimõtteliselt sama funktsionaalsusega struktuuride peamine erinevus on selles, et eoses on [[toitaine|toitainete]] varu uuele sellest kujunevale organismile tühine võrreldes seemnega.
Eosed on tavaliselt [[haploidne|haploidsed]] ja [[ainurakne|ainuraksed]] ning toodetakse [[meioos|meioosi]] käigus [[sporofüüt|sporofüütides]] asuvates spetsiaalsetes organites e [[eosla|eoslates]] e eospesades e sporangiumites. Kui tingimused on sobivad, siis areneb eos läbi [[mitoos|mitootilise]] paljunemise uueks organismiks moodustades [[hulkrakne|hulkrakse]] [[gametofüüt|gametofüüdi]]. Viimane omakorda toodab [[gametangium|gametangiumites]] sugurakke e [[gameet|gameete]]. Kahe gameedi liitumisel hakkab arenema järjekordne sporofüüt ning sellega saab täis üks elutsükkel.<ref
Mitmed [[sõnajalgtaim|sõnajalaliigid]], eriti need kes on kohastunud kuivadele tingimustele, toodavad diploidseid eoseid. Sellist mitteseksuaalse paljunemise vormi nimetatakse [[apogaamia|apogaamiaks]] ja see on [[apomiksis|apomiksise]] üks vorme.
Eosed on mitteseksuaalse paljunemise vahendid sest iga eos areneb uueks organismiks. Gameedid, erinevalt eostest, on [[suguline paljunemine|sugulise paljunemise]] vahendid sest uueks organismiks arenemiseks peavad enne kaks gameeti ühinema.
14. rida:
Sõna spoor tuleneb [[kreeka keel|kreeka keelsest]] sõnast σπορά (translitereering: spora), mis tähendab seemet või külvi.
Üldiselt öelduna seisneb eose ja gameedi vahe (mõlemaid koos nimetatakse [[koniid|koniidideks]]) selles, et eos [[idanemine|idaneb]] ning areneb gametofüüdiks kuid gameet peab enne edasist arengut liituma teise gameediga.
Põhiline erinevus eose ja seemne kui leviste vahel seisneb selles, et eos, võrreldes seemnega, sisaldab endas väga väikest kogust toidutagavara ja seega vajab idanemiseks paremini sobivaid tingimusi. (Esineb siiski ka erandeid - paljude [[käpalised|käpaliste]] seemned, olles küll hulkraksed, on väga väikesed ning neis puudub toitekude ehk [[endosperm]]. Samuti on mõnede [[krohmseened|krohmseente]] (''Glomeromycota'') [[hõimkond|hõimkonda]] kuuluvate seente spoorid läbimõõduga kuni 800 µm <ref
25. rida:
===Eoseid tootva struktuuri järgi===
Seente ja seenetaoliste organismide puhul klassifitseeritakse eoseid struktuuri järgi milles meioos ja spooride tootmine aset leiab. Tihti klassifitseeritakse ka seeni nende spoore tootvate struktuuride järgi ja seega on need spoorid [[takson|taksnoite]] eristamise tunnusteks.
*[[sporangiospoor|sporangiospoorid]]: eosed mis arenevad sporangiumis, nt. hõimkonnas ''Zygomycota'' ([[ikkesseened]]).<ref
*[[sügospoorid]] e seigeosed: sugulise paljunemise käigus [[sügoot|sügoodist]] moodustunud eos, mis areneb tüüpiliselt sporangiumikandjal asuvaks sporangiumiks, tunnus hõimkonnas ''Zygomycota''.<ref>[http://tolweb.org/Zygomycota/ Zygomycota] - Tree of Life web project</ref>
*[[kotteos|kotteosed]] e askospoorid: [[eoskott|eoskottides e askutes]] arenevad eosed, iseloomulikud hõimkonnale ''Ascomycota'' ([[kottseened]]).<ref
*[[kandeos|kandeosed]] e basidiospoorid: erinevalt eoskotis endogeenselt tekkivatest kotteostest arenevad [[eoskand|eoskannal]] eksogeenselt, iseloomulikud hõimkonnale ''Basidiomycota'' ([[kandseened]]).<ref
*[[kevadeosed]] e etsiospoorid: kevises e [[kevadeosla|kevadeoslas]] e etsiumis tekkivad kaksiktuumalised eosed [[selts_(bioloogia)|seltsis]] ''Uredinales'' ([[roosteliselaadsed]]).
*[[suvieosed]] e uredospoorid: [[suvieoslates]] tekkivad kaksiktuumalised eosed seltsis ''Uredinales'' (roosteliselaadsed).
38. rida:
===Funktsiooni järgi===
*[[klamüdospoor]]: seene [[tallus|talluse]]osadest tekkiv paksukestaline püsifunktsiooniga eos mille ülesanne on üle elada ebasobivad tingimused, näiteks kuuma või kuiva perioodi.
*[[parasiit|parasiitsed]] seene-eosed võib jaotada kaheks: seesmised eosed mis idanevad peremeesorganismi sees ja välised eosed mis on keskkonda vabastatud juba nakatunud peremeesorganismi poolt eesmärgiga nakatada uusi organisme <ref
===Päritolu järgi elutsüklis===
61. rida:
==Levimine==
[[
Eoste vabanemise protsessi nimetatakse [[sporulatsioon|sporulatsiooniks]].
Mitmete seeneliikide nii mitteseksuaalse paljunemise kui seksuaalse paljunemise eosed või sporangiospoorid vabastatakse aktiivselt. Sellisel juhul toimub eoste sunniviisiline väljapaiskamine neid moodustavast struktuurist. Väljapaiskamine kindlustab eoste väljumise [[reproduktiivorganid|reproduktiivorganitest]] ning samuti nende levimise õhus pikkade vahemaade taha. Mitmed seeneliigid omavad seega eoste väljapaiskamiseks vajalikke spetsiaalseid [[mehaanika|mehaanilisi]] ja [[füsioloogia|füsioloogilisi]] mehhanisme. Selliste mehanismide hulka kuulub näiteks kotteoste sunniviisiline väljapaiskamine eoskottidest. See toimub tänu eoskoti erilisele struktuurile ja [[osmolüüt|osmolüütide]] akumuleerimisele eoskoti rakkudesse mille tulemusena toimub eoste plahvatuslik väljapaiskamine õhku <ref name="Trail"
Osa seeni kasutavad eoste vabastamiseks alternatiivseid meetodeid. Näiteks välise mehaanilise jõu kasutamine [[murumuna]] (takson ''Gasteromycetes'') puhul kus eosed vabanevad näiteks seenele peale astumisel. Putukate kohalemeelitamine oma elavate värvide ja roiskuva lõhnaga on samuti üks võimalus seene-eoste levimiseks, seda teevad kõige esinduslikumalt seened sugukonnast ''Phallaceae'' ([[tanuseenelised]]). Sellisel juhul kleepuvad eosed putuka keha külge ning kanduvad koos putukaga edasi. Eostega paljunevate [[soontaimed|soontaimede]] nagu näiteks sõnajalgade väga kerged eosed kanduvad laiali tuulega mis pakub neile suurepärast levimist. Kasuks tuleb ka see, et eosed on seemnetest vähem ohustatud loomade poolt ärasöömise näol kuna nad sisaldavad väga vähe toitaineid. Siiski, seemnetest enam on eosed ohustatud seente ja bakterite poolt. Eoste suurim eelis teiste paljunemismeetodite ees on see, et nende tootmine vajab vähima hulga [[energia|energiat]] ja [[aine|ainet]]. Perekonna [[selaginell]] esindaja, sõnajalgtaim ''Selaginella lepidophylla'' levimine toimub ebatavalise [[diaspoor|diaspoori]] abil mida nimetatakse [[veerpõõsas|veerpõõsaks]]
| last = | first = | authorlink = | coauthors = | title = False Rose of Jericho - Selaginella lepidophyllaFalse Rose of Jericho - Selaginella lepidophylla | work = [www.plant-and-flower-guide.com Plant- and Flowerguide | publisher = | date = February 2009 | url = http://www.plant-and-flower-guide.com/rose-of-jericho.html | doi = | accessdate = 1 February 2010}}</ref>.▼
== Vaata ka ==
77. rida ⟶ 76. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="pollenplus">[http://www.pollenplus.com/spores/faq.html Spore FAQ - Aerobiology Research Laboratory]</ref>.
<ref name="MKonspekt">[http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/mukol.eksam.tekst.pdf Mükoloogia konspekt] Kõljalg, U. (lisatud 9.11.2011)</ref>
<ref name="Glomeromycota">[http://tolweb.org/Glomeromycota/ Glomeromycota] - Tree of Life web project</ref>
<ref name="Skonspekt">[http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/seente.sustemaatika.konspekt.pdf Seente süstemaatika konspekt], Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, toimetaja: Kalamees, K.</ref>
<ref name="Ascomycota">[http://tolweb.org/Ascomycota Ascomycota] - Tree of Life web project</ref>
<ref name="Basidiomycota">[http://tolweb.org/Basidiomycota Basidiomycota] - Tree of Life web project</ref>
<ref name="modares">[http://www.modares.ac.ir/elearning/Dalimi/Proto/Lectures/week15/biology.htm].</ref>
<ref name="Trail">{{cite journal|author=Trail F.|year= 2007|title=Fungal cannons: explosive spore discharge in the Ascomycota|journal=FEMS Microbiology Letterrs|volume=276|pages=12–8|pmid=17784861|doi=10.1111/j.1574-6968.2007.00900.x|issue=1}}</ref>
<ref name="Pringle et al.">{{cite journal|author=Pringle A, Patek SN, Fischer M, Stolze J, Money NP.|year= 2005|title=The captured launch of a ballistospore|journal=[[Mycologia]]|volume=97|pages=866–71|pmid=16457355|doi=10.3852/mycologia.97.4.866|issue=4}}</ref>
▲<ref name="jericho">{{Cite web| last =
}}
[[Kategooria:Bioloogia]]
| |||