Pascheni seadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Anarij (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Anarij (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[File: Paschen Curves.PNG | thumb | right | Pascheni kõverad heeliumi, neooni, argooni, vesiniku ja lämmastiku korral. Vasakpoolsel teljel läbilöögipinge ''U'' väärtus sõltuvana alumisel teljel kujutatud rõhu ja elektroodide vahekauguse korrutisest ''pd''.]]
'''Pascheni seadus''', on nime saanud [[Friedrich Paschen]]i järgi, kes avaldas selle oma töös 1889 aastal.
<ref>{{cite journal
| title = Ueber die zum Funkenübergang in Luft, Wasserstoff und Kohlensäure bei verschiedenen Drucken erforderliche Potentialdifferenz
10. rida:
| year = 1889
| url =
| doi = 10.1002/andp.18892730505|bibcode = 1889AnP...273...69P }}</ref> Paschen uuris [[elektriline läbilöök|elektrilise läbilöögi]] [[pinge]]id [[gaas]]ikeskonnas paiknevate paralleelsete plaatide vahel funktsiooninasõltuvana [[rõhk|rõhust]] ja plaatidevahelisest kaugusest.
Ta leidis et [[kaarlahendus|elektrikaar]]e tekitamiseks vajalik plaatidele rakendatav pinge vähenes kuni teatava [[gaas]]ikeskkonna rõhuni. Edasisel rõhu langetamisel lahenduse tekkeks vajaminev pinge suurenes järk-järgult üle oma esialgse väärtuse. Samuti leidis ta oma eksperimentides, et [[normaalrõhk|normaalrõhu]] korral langes lahenduse süttimise pinge plaatide vahelise kauguse vähendamisel, seda samuti kuni teatava plaatidevahelise kauguseni millest edasi plaatide lähendamine tõi kaasa vajaliku pinge kasvu üle esialgselt rakendatud pinge väärtuse.