Antibiootikumiresistentsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Liinaso (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
10. rida:
 
 
Ravim-resistentsete bakterite kujunemise põhilised soodustegurid on antibiootikumide korduv ja, ebaõige, ja põhjendamatu tarvitamine. <ref name="Kuulo"/>
 
Antimikroobe kasutatakse igal aastal ülemaailmselt miljonites kilogrammides [[haiguste ennetamine|profülaktikas]] ja inimeste ravis, [[loomakasvatus|loomakasvandustes]] ja [[põllumajandus|põllumajanduses]].<ref name="Stuart"/> Antibiootikumide laialdane ja põhjendamatu kasutamine ravimeditsiinis soodustab haigustekitavate [[bakter|bakterite]] ravim-resistentsuse kujunemist. Iga kord, kui haige võtab temale määratud antibiootikumi, hävivad selle suhtes tundlikud bakterid ning jäävad ellu ja jätkavad paljunemist selle ravimi suhtes mittetundlikud bakterid, sest nad säilitavad oma antibiootikumide toime neutraliseerimise võime.
16. rida:
Samuti soodustab ravimresistentsuse teket antibiootikumide määramine tuvastamata põhjusega haigusjuhtude korral, kus eesmärgiks seatakse bakteriaalse päritoluga tüsistuste tekke ennetamine – kui ei tunta põhjust, ei ole teada ka seda, mida ennetada. <ref name="Kuulo"/>
 
Antibiootikume kasutatakse suurel määral loomakasvatuseksloomakasvatuses, tõstmaks nendeloomade produktsiooni. Mõnes [[riik|riigis]] on võimalik antibiootikume osta käsimüügist ilma [[retsept|retseptita]], mistõttu tõuseb antibiootikumide väärkasutamise osakaal. See kõik viib resistentsete tüvede tekkeni. Eeldatavalt hästi- reguleeritud [[meditsiin|meditsiinis]] on suurimaks probleemiks resistentsete bakterite ilmnemise juures antibiootikumide väär- ning ületarbimine nii arstide kui ka [[patsient|patsientide]] poolt. <ref name="WHO"/>
 
[[Pilt: Penicillin_core.svg|pisi|border|right|Penitsilliin - esimene looduslik antibiootikum, avastas Alexander Fleming aastal 1928]]
37. rida:
Põllumajandusloomadel ja -lindudel kasutatakse antibiootikume kolmel põhjusel: [[nakkushaigus|nakkushaiguste]] ravimiseks, nakatumise vältimiseks teatud kasvatamisperioodil ja [[kasvufaktor|kasvufaktoritena]]. Esimesel kahel juhul manustatakse loomadele või lindudele lühikese ravikuuri jooksul kõrges annuses antibiootikume ja kolmandal juhul – pikema aja jooksul madalas annuses antibiootikume. Kuna kõigil nendel juhtudel manustatakse antibiootikume suurele hulgale loomadele või lindudele, siis on ka antibiootikumresistentsete bakterite tekkimise võimalused suured. Loomade ja lindude organismis tekkinud antibiootikum-resistentsed bakterid võivad levida looma- ja linnupidajate ning -hooldajate vahendusel elanikkonna sekka.<ref name="Kuulo"/>
 
Peaaegu pool antibiootikumide kogusest kirjutatakse [[Euroopa|Euroopas]] välja loomade tarvis. Resistentsuse tekkimise riskifaktoriks peetakse loomadel üldiselt antimikroobsete preparaatide tavapärast kasutamist. Kuna antimikroobne resistentsus ohustab tõsiselt eelkõige noorloomi, on see Euroopa loomakasvatussektoris saamas üha tõsisemaks probleemiks. Lemmikloomad võivad samuti olla antimikroobse resistentsuse kandjad ning lihtsustada selle edasiandmist. Samas on mõeldamatu nüüdisaegne loomakasvatus, kus puudub võimalus kasutada haiguste raviks antibiootikume. Loomade hea tervis ja antibiootikumide mõistlik kasutamine aitavad antimikroobse resistentsuse levimist ära hoida.<ref name="Maaleht"/>
 
 
44. rida:
[[Pilt: Antibiotic_resistance.svg|pisi|border|right|Antibiootikum-resistentsuse levik loodusliku valiku tagajärjel]]
 
Resistentsus ravimi suhtes võib tekkida spontaanse [[mutatsioon|mutatsiooni]] tagajärjel [[mikroob|mikroobi]] [[kromosoom|kromosoomi]] selles [[lookus|lookuses]], mis määrab mikroobi tundlikkuse mingi konkreetse antibiootikumi suhtes. Kui [[mikroobipopulatsioon|mikroobipopulatsioonis]] on tekkinud resistentsed isendid, levib resistentsus geenide kaudu ka nendele mikroobidele, kellel polegi olnud otsest kontakti antibiootikumiga. Tekkinud ravimiresistentsus antakse mikroobipopulatsioonis edasi vertikaalselt: eellasmikroobidelt järglastele. Mikroobid on võimelised muutma oma [[genoom|genoomi]], eriti plasmiidivormis (väikesed isepaljunevad kromosoomivälised [[DNA]]-molekulid), ja kiiresti levitama resistentsust. Nii levib ravimiresistentsus mikroobipopulatsioonis horisontaalselt: mikroobilt mikroobile. Enamikul juhtudest on omandatud ravimiresistentsus levinud plasmiidide vahendusel. Näiteks [[seakasvatus|seakasvatuses]] on laialdase antibiootikumide kasutamise tagajärjel suurenenud mikroobide mobiilsete [[plasmiid|plasmiidide]] hulk. Sellised plasmiidid on võimelised vahetama peremeesmikroobi ja ületama isegi mikroobisugukonna piire.<ref name="Eesti Loodus"/>
 
Antibiootikum-resistentsus tekib siis, kui bakterite talitlus muutub antibiootikumide surve all,: nende antibiootikumide tundlikkus nõrgeneb või kaob. Bakterid jäävad ellu ja paljunevad edasi, kui neil tekib vastupanuvõime antibiootikumide suhtes;. see
See võib tekkida mitmel viisil:
# nad võivad neutraliseerida antibiootikumide toimeaine enne, kui see hakkaks neid kahjustama;
# nad võivad omavahel vahetada resistentsust määravaid geene – tundlikud bakterid saavad antibiootikum-mittetundlikelt bakteritelt seda määravad geenid;
52. rida ⟶ 53. rida:
# mõned bakterid suudavad antibiootikumi rakust kiiresti eemaldada;
# [[mutatsioon|mutatsioonide]] teel;
# nad võivad omandada resistentsetelt bakteritelt antibiootikum-resistentsed plasmiidid (vastupanuvõimet kodeerivad DNA pakendid). <ref name="Kuulo"/>
 
 
70. rida ⟶ 71. rida:
Antibiootikumiresistentsuse levik mikromaailmas on tänapäeval globaalne nähtus. Paljud haigused, mille korral on varem edukalt kasutatud antibiootikume, on nüüd muutunud samade vahenditega ravimatuks ravimiresistentsete mikroobitüvede tõttu. Näiteks [[tuberkuloos]] on muutunud ülemaailmseks tervishoiuprobleemiks inimesel just seepärast, et on tekkinud antibiootikumide suhtes resistentsed [[tuberkuloosikepike|tuberkuloosikepikese]] tüved. See loob vajaduse otsida uusi tõhusaid [[ravim|ravimeid]], mille kasutamise iga võib aga juba teada põhjustel osutuda lühikeseks. Samas sunnib see väga ettevaatlikult suhtuma [[antibakteriaalne|antibakteriaalsetesse]] vahenditesse.<ref name="Eesti Loodus"/>
 
Bakterite antibiootikum-resistentsus on tänapäeva arstiteaduse ja inimeste tervisekaitse üks tõsisemaid probleeme, millele ei ole suudetud lahendust leida. Kui antibiootikumid kaotavad oma toime haigustekitavatele bakteritele, siis tähendab see haigele oluliselt pikemat haiguse põdemist, paljukordseid arsti külastusi või pikaajalist haiglas viibimist ning üha uute, kallimate ja [[toksilisus|toksilisemate]] ravimite tarvitamist. Sellele vaatamata ei õnnestu vahete-vahel selliseid haigeid päästa.
Antibiootikum-resistentsus ei ole mitte ainult haige inimese probleem – see on tõsine oht tema perekonnale ja lähikondsetele, töö- või koolikaaslastele, sest antibiootikum-resistentsed bakterid võivad kergesti ja kiiresti ka neid nakatada. Antibiootikum-resistentsus on terve [[ühiskond|ühiskonna]] sotsiaal-meditsiiniline probleem: