Öpiku-Oorti pilv: erinevus redaktsioonide vahel

 

====Avastuse tagamaad====

 

Liginemisel Päikesele kaotavad komeedid igal [[Orbiit|orbiidiringil]]hulga ainet ning nende eluead on lühikesed, võrreldes Päikese ja suurte planeetide elueaga 4,6 miljardit aastat. Kuna sabatähti (vt [[Komeet]]) meie ajal ikkagi leidub, siis peab neid kusagilt juurde tulema. Pikaperioodiliste komeetide orbiitide omadusi analüüsides, tuli 1950. aastal Hollandi astronoom [[Jan Hendrik Oort]] välja ideega, et Päikesesüsteemi äärealadel, umbes 50000 aü ehk 7,5x10^12 kilomeetri kaugusel Päikesest, peaks paiknema omapärane komeetide tuumade reservuaar. Kui neist mõne liikumine häiritud saab, võib järgneda “langemine” Päikese juurde ja komeedina nähtavaks saamine. Et teiste tähtede mõju Päikesesüsteemi keskmest kaugel asuvatele kehadele oli juba varem uurinud Eesti astronoom [[Ernst Öpik]] (1932. aastal), siis sai see hüpoteetiline komeetide reservuaar nimeks Öpiku-Oorti, tihti siiski ka ainult Oorti pilv. <ref> [http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel264_256.html "Kas päikesesüsteemi avastamine jätkub?"] Horisont, Mihkel Jõeveer, 3/2004, Kasutatud: 1.11.2011. </ref>

 

 

Öpiku-Oorti pilves võib olla mitu triljonit taevakeha, mille läbimõõt on suurem kui 1,3 kilomeetrit ja mis asuvad üksteisest keskmiselt kümnete miljonite kilomeetrite kaugusel. Kui lähtuda sellest, mida teame komeetide koostisest, koosnevad pilve objektid [[Vesi|vee]], [[Etaan|etaani]], [[Metaan|metaani]], [[Vingugaas|vingugaasi ]] ja vesiniktsüaniidi jäädest, kuid pärast objekti 1996 PW avastamist, mis on rohkem asteroid kui komeet, sai selgeks, et Öpik-Oorti pilve objektid võivad olla ka kivised. <ref> [http://www.horisont.ee/node/1192 "Ohtlikud naabrid"] Horisont, Tõnu Viik, 5/2009, Kasutatud: 1.11.2011 </ref>

 

[[Kategooria: Astronoomia]]