Struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
15. rida:
 
==Täpsustusi==
Struktuuri määratluse laialivalguvus on pannud tunnetus- <ref>Tjuhtin Тюхтин, ViktorВ. SС., 1972. OtraženieОтражение, sistemõiсистемы, kibernetikaкибернетиеа. Москва. Moskva</ref> ja süsteemiteoreetikuid <ref>Blauberg Блауберг, IИ. VВ., JudinЮдин, EЕ. FФ., 1973. StanovlenieСтановление iи suštšnostсущность sistemnovoсистемного подхода. podhodaМосква. Moskva</ref> ning matemaatikuid seda mõistet täpsustama ja konkretiseerima.
[[File:Rubik's cube.svg|thumb|220px|Rubiku kuubik kui elementide positsioone (struktuuri) säilitav süsteem]]
 
ÜheksIga huvitavaks[[süsteem]]i täpsustusekspuhul onmängivad väide,olulist etrolli struktuuri,selle kui terviku, elemendid sõltuvad terviku struktuuristelementide ja etendavadseoste kvalitatiivselt''empiirilised erinevatomadused''. osaIgal olenevaltsüsteemil nendeon seostatuseoma viisist – positsioonist - struktuuris (grafiidi''funktsioon'' ja teemandi näide)''struktuur''. TeisisõnuVäidetakse, et struktuur on ''süsteemi [[abstraktsioon'']], kus selle elemendid"skelett", jakus seosedelemendid on minetanud oma empiirilised tähendused, kuid säilitavadnende erinevusierinevused omaavalduvad erinevate '''''positsioonide''''' näol struktuuris. Struktuur on kujutatav [[graaf]]ina ning seotud [[invariant]]suse ja [[isomorfism]]iga. Kuna süsteem on (üldjuhul) paljuaspektiline, võib seda dekomponeerida osisteks erinevatest aspektidest, siis vastab igale aspektile oma struktuur.
 
Süsteemi, struktuuri ja positsiooni mõisted on lihtsalt ja piltlikult selgitatavad [[Rubiku kuubik]]u põhjal.
 
Kommentaarid Rubiku kuubiku elementide positsioonide kohta: a) Rubiku kuubiku igal tahul on üks element ''keskel'', neli elementi ''servades'' ja neli elementi ''nurkades''. Seega kuubiku 6 elementi moodustavad '''''„keskpositsiooni“''''', 24 elementi '''''„nurkpositsiooni“''''' ja 24 elementi '''''„servpositsiooni“'''''. b) Kihti pöörates '''''süsteem muutub''''', sest muutuvad elementide empiiriliste omaduste, st värvide, omavahelised suhted. '''''Struktuur ei muutu''''', sest elementide positsioonid säilivad. c) Rubiku kuubik on esitatav struktuuri säilitava graafina millel on '''''kolm tipupositsiooni'''''.
 
Süsteemiteoreetiline ''positsiooni'' mõiste langeb kokku graafiteoorias kasutatava [[orbiit|orbiidi]] mõistega <ref>Harary, Frank, 1972. Graph Theory. Addison-Wesley</ref>. Isomorfsed graafid omavad üht ja sedasama struktuuri. Graafide isomorfismi tuvastamine ei tähenda veel struktuuri äratundmist, see kujutab endast vaid nende [[identsus]]e kindlaksmääramist. Struktuuri ''äratundmine'' rajaneb selle kirjeldamisel spetsiifiliste [[märk]]ide (tunnuste) abil.
 
Märgitakse, et tunnetatava objekti struktuuri avaldamise adekvaatseks ”keeleks” on matemaatilised vahendid, mõisted ja meetodid. Struktuuri mõistele on omane eriline, samal ajal universaalne suhete (seoste) tüüp – ''kompositsioon''. Kompositsioon on matemaatiliselt avaldatav valemite, võrrandite, maatriksite, graafide jt matemaatiliste vahendite abil. Kuna struktuur on moodustis elementidest ja nendevahelistest seostest, siis on selle eksplikaadiks (äraseletajaks) [[graaf]].