Kawe kelder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Kawe kelder''' oli Tallinnas [[Pärnu maantee]] 22 asunud Eesti Politsei, [[Tallinna-Harju Prefektuur]]i ja [[Eesti NSV SARK]]i Tallinna Miilitsavalitsuse kinnipidamisasutus, [[Arestimaja]].
{{Sisukord paremale}}
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2011}}
Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid oli tunnistatud Kinnismälestisiseks (nr. 27055<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27055 Mälestised • 27055 Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid], "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" kultuuriministri 28.11.2002 käskkiri nr. 213</ref>) aastatel 1995–2002. 2002. aastal lõpetati Kultuuriministri [[Margus Allikmaa]] käskkirjaga Kawe keldri "kultuurimälestiseks olemine, kuna ümberehituste tulemusena on asi kaotanud mälestise tunnused maapealse osa interjöörides ning nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik"<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/224566 Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine], Kultuuriministri, 28.11.2002 käskkiri nr 213</ref>.
 
[[Pilt:Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg|pisi|Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid]]
KinnipidamisasutusHoone Pärnu maantee 22 valmis [[1924]]. aastal vastavalt arhitekt [[Artur Perna]] projektile kolmekorruselise büroohoonena ning on olnud kasutusel laohoonena ja hiljem politsei arestimajana. Hoone oli kuni 1939. aastani endine šokolaadivabriku „[[Kawe]]” laohoone Pärnu maanteel, mis pärast [[1939]]. aastal anti [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] käsutusse andmist arestimajana ning ehitati kaümber vastavalt uuele funktsioonile ümber. Hoone keldris asus 14 kinnipidamiskambrit.
 
1940. aastal koos Eesti Politsei likvideerimisega nõukogude võimu poolt ning miilitsa moodustamisega kasutati hoonet nõukogude miilitsa Tallinna Miilitsavalitsuse ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|riiklikeriikliku julgeolekuorganite]] poolt kinnipeetud isikute ajutise kinnipidamiskohana.
 
{{pooleli}}
Pärnu maantee hoonet kasutati kinnipidamiskophana ka [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal, kinnipidamiskoha ülemaks oli eestiaegne konstaabel ja Kalevi spordiseltsi tõstja [[Alfred Mäll]]
 
Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel, mille tulemusel säilis valdavalt ainult maja väliskest. Hoones asutati 1989. aasta algul NSVL-Soome ühisettevõtte [[Finest Hotel Group]]'i filiaalina Cross Development, millest sai ka [[Eesti Ekspress]]i ametlik väljaandja, samas majas sündis mõni aasta hiljem [[Hansapank]].
 
==Mälestuse jäädvustamine==
1990. aasta [[25. märts]]il avati ühingu [[Memento]] poolt hoone seinal [[märtsiküüditamine|1949. aasta küüditamise]] 41. aastapäeva tähistamiseks mälestustahvel.
 
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*Mare Kask, Jaan Tamm, [http://kultuur.elu.ee/ke488_majad.htm Majad täis õudusi], Kultuur ja Elu
*Erik Müürsepp, [http://www.epl.ee/news/tallinn/kawe-keldri-kohale-plaanitakse-arihooneid.d?id=51166778 Kawe keldri kohale plaanitakse ärihooneid], Eesti Päevaleht, 27. aprill 2009
*[http://www.nommevalitsus.org/?p=7822 Vangla müüride vahel]
*[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=113913 “Pärnu mnt 20, Pärnu mnt 22, Pärnu mnt 22a, Pärnu mnt 24, Roosikrantsi tn 7a, Roosikrantsi tn 11a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine”], Tallinna Linnavalitsuse korraldus 1. aprill 2009 nr 510-k
 
==Vaata ka==
*[[Kawe kelder (laul)]]
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti vanglad]]