Redaktsioon: 9. november 2011, kell 05:10 redigeeri Quibik (arutelu \| kaastöö) 905 muudatust →‎Keerulisemad plasmanähtused: see alajaotus on nüüd tõlgitud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. november 2011, kell 05:12 redigeeri eemalda Quibik (arutelu \| kaastöö) 905 muudatust P "filament" võib ilmselt tõlkida kui "kiud" Uuem muudatus →
1. rida: {{Koolitöö\|14. novembril 2011\|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}} :''Sõna teiste tähenduste kohta vaata [[Plasma (täpsustus)]].'' [[File:Plasma-lamp 2.jpg\|thumb\|right\| [[Plasmakera]] on illustratsiooniks mõnedele keerulisematele plasmanähtustele, nagu ~~filamentatsioon~~kiudude teke<!--[[Current filament\|filamentation]]-->. Nähtav [[kiirgus]] on põhjustatud neutraalsete [[aatom]]ite ja [[ioon]]ide põrkumisel [[elektron]]idega tekkinud ergastuste relaksatsioonist. Neis protsessides kiiratava valguse [[spekter]] on igal aatomil ja ioonil spetsiifiline ning selle spektri mõõtmine võimaldab kindlaks määrata, millistest [[Keemiline_element\|elementidest]] plasma koosneb.]] [[Füüsika]]s ja [[keemia]]s tähendab '''plasma''' [[agregaatolek]]ut, mis sarnaneb [[gaas]]ile, kuid kus teatud hulk osakestest on [[ionisatsioon\|ioniseeritud]]. Ionisatsiooni toimumiseks on osakesele vaja anda [[energia]]hulk, mis on suurem antud osakese [[ionisatsioonienergia]]st. Ioniseerimata gaasi ja kergelt ioniseeritud gaasi käitumise määravad valdavalt gaasi osakeste binaarsed (kahe osakese vahelised) põrked. Kui gaasi [[ionisatsiooniaste]] on piisavalt kõrge, hakkavad selle käitumist olulisel määral mõjutama [[elektrodünaamika\|elektrodünaamilised]] ja [[magnethüdrodünaamika\|magnethüdrodünaamilised]] efektid. Teatud piirist loetakse sellist aine olekut plasmaks. Plasmal leidub [[tahkis]]te, [[vedelik]]e ja [[gaas]]idega võrreldes võrdlemisi erinevaid omadusi, mistõttu loetakse teda eraldiseisvaks [[agregaatolek]]uks (aine neljandaks olekuks). Erinevalt gaasilisest olekust võib plasma [[magnetväli\|magnetvälja]] olemasolul moodustada struktuure, nagu näiteks ~~[[filament\|filamendid]]~~kiud, joad ja [[topeltkiht\|topeltkihid]]. Plasma on [[universum]]is [[barüonaine\|tavaaine]] kõige levinumaks agregaatolekuks, millest enamik eksisteerib hõreda [[galaktikatevaheline keskkond\|galaktikatevahelise plasmana]] <!--(particularly [[intracluster medium]])--> ja tähtedes. ==Plasma omadused ja parameetrid==

Plasma: erinevus redaktsioonide vahel