Tumeaine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
Tumeaine suur hulk ajendab küsima, mis osakesega on tegu ning kuidas oleks võimalik seda osakest detekteerida ja tema omadusi mõõta. Kuivõrd valdav osa tumeainest on mittebarüoniline <ref name="wmap7"/>, siis peab võimalikke kandidaate otsima standardmudelist väljaspoolt, sest ainuke standardmudelisisene neutraalne ja nõrgalt vastastikmõjustuv osake - neutriino - on liiga väikese massiga, et anda olulist osa tumeaine energiatihedusest. Teooriaid, millest tuleneb sobivate omadustega osake või osakesed, on palju, kuid üks sobivamaid teooriaklasse on massiivseid, nõrgalt vastastikmõjustuvaid osakesi ehk WIMPe sisaldavad teooriad.
WIMP on hüpoteetiline osake, millel on küllalt suur mass, et seletada ära tumeainetihedust, kuid mis vastastikmõjustub muu ainega vaid nõrga ja gravitatsioonilise jõu abil, see tähendab, et WIMP ei kiirga ega neela elektromagnetkiirgust ning ei moodusta stabiilseid seotud osakesi aatomite näol. Põhilised tumeainekandidaadid tulenevad praeguste teadmiste juures [[supersümmeetria]]st, standardmudeli laiendustest elektronõrgal skaalal (stringiteooriad, lisadimensioonidega teooriad), aksionid ning ilma nõrga mõjuta ehk steriilsed neutriinod. Kuigi tumeaine on peamiselt mittebarüoniline, siis on võimalik, et väike osa tumeainest on barüoniline. Võimalikud barüonilise tumeaine kandidaadid on [[must auk|mustad augud]], [[pruun kääbus|pruunid kääbused]] ja tähtedega seostamata planeedid.
=== Supersümmeetria ===
| |||