Eos: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eos''' ehk '''spoor''' on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad tähtsa etapi paljude [[bakter|bakterite]], [[taim|taimede]], [[vetikas|vetikate]], [[seen|seente]] ja mõnede [[protist|algloomade]] [[elutsükkel|elutsüklist]] <ref>[http://www.pollenplus.com/spores/faq.html Spore FAQ - Aerobiology Research Laboratory]</ref>.

Põhiline erinevus eose ja seemne kui leviste vahel seisneb selles, et eos, võrreldes seemnega, sisaldab endas väga väikest kogust toidutagavara ja seega vajab idanemiseks paremini sobivaid tingimusi. (Esineb siiski ka erandeid - paljude [[käpalised|käpaliste]] seemned, olles küll hulkraksed, on väga väikesed ning neis puudub toitekude ehk [[endosperm]]. Samuti on mõnede [[krohmseened|krohmseente]] (''Glomeromycota'') [[hõimkond|hõimkonda]] kuuluvate seente spoorid läbimõõduga kuni 300 µm. <ref>[3http://invam.caf.wvu.edu/fungi/taxonomy/speciesID.htm INVAM]</ref>. Seega on seemned vastupidavamad kehvadele keskkonnatingimustele ning vajavad väljastpoolt vähem energiat, et alustada arenemist. Eoseid toodetakse üldjuhul suurtes kogustes, et suureneks kasvamaläinud eoste hulk (kompenseerib kehva idanevuse).

*[[parasiit|parasiitsed]] seene-eosed võib jaotada kaheks: seesmised eosed mis idanevad peremeesorganismi sees ja välised eosed mis on keskkonda vabastatud juba nakatunud peremeesorganismi poolt eesmärgiga nakatada uusi organisme <ref>[http://www.modares.ac.ir/elearning/Dalimi/Proto/Lectures/week15/biology.htm].</ref>. Parasiitne seen on näiteks ka eestis levinud [[harilik kedristõlvik]].

Mitmete seeneliikide nii mitteseksuaalse paljunemise kui seksuaalse paljunemise eosed või sporangiospoorid vabastatakse aktiivselt. Sellisel juhul toimub eoste sunniviisiline väljapaiskamine neid moodustavast struktuurist. Väljapaiskamine kindlustab eoste väljumise [[reproduktiivorganid|reproduktiivorganitest]] ning samuti nende levimise õhus pikkade vahemaade taha. Mitmed seeneliigid omavad seega eoste väljapaiskamiseks vajalikke spetsiaalseid [[mehaanika|mehaanilisi]] ja [[füsioloogia|füsioloogilisi]] mehanisme. Selliste mehanismide hulka kuulub näiteks kotteoste sunniviisiline väljapaiskamine eoskottidest. See toimub tänu eoskoti erilisele struktuurile ja [[osmolüüt|osmolüütide]] akumuleerimisele eoskoti rakkudesse mille tulemusena toimub eoste plahvatuslik väljapaiskamine õhku <ref name="Trail">{{cite journal|author=Trail F.|year= 2007|title=Fungal cannons: explosive spore discharge in the Ascomycota|journal=FEMS Microbiology Letterrs|volume=276|pages=12–8|pmid=17784861|doi=10.1111/j.1574-6968.2007.00900.x|issue=1}}</ref>. Eoste aktiivne e. sunniviisiline vabastamine võib toimuda ka ühe eose kaupa: väikese veetilga ([[Buller'i tilgake]]) moodustumisel ja eosega kokkupuutel vabaneb viimane [[mürsk|mürsu]]-taoliselt algkiirendusega enam kui 10000 [[raskuskiirendus|g]] <ref name="Pringle et al.">{{cite journal|author=Pringle A, Patek SN, Fischer M, Stolze J, Money NP.|year= 2005|title=The captured launch of a ballistospore|journal=[[Mycologia]]|volume=97|pages=866–71|pmid=16457355|doi=10.3852/mycologia.97.4.866|issue=4}}</ref>. Sellist eost nimetatakse ka ballistospooriks.

Osa seeni kasutavad eoste vabastamiseks alternatiivseid meetodeid. Näiteks välise mehaanilise jõu kasutamine [[murumuna]] (takson ''Gasteromycetes'') puhul kus eosed vabanevad näiteks seenele peale astumisel. Putukate kohalemeelitamine oma elavate värvide ja roiskuva lõhnaga on samuti üks võimalus seene-eoste levimiseks, seda teevad kõige esinduslikumalt seened sugukonnast ''Phallaceae'' ([[tanuseenelised]]). Sellisel juhul kleepuvad eosed putuka keha külge ning kanduvad koos putukaga edasi. Eostega paljunevate [[soontaimed|soontaimede]] nagu näiteks sõnajalgade väga kerged eosed kanduvad laiali tuulega mis pakub neile suurepärast levimist. Kasuks tuleb ka see, et eosed on seemnetest vähem ohustatud loomade poolt ärasöömise näol kuna nad sisaldavad väga vähe toitaineid. Siiski, seemnetest enam on eosed ohustatud seente ja bakterite poolt. Eoste suurim eelis teiste paljunemismeetodite ees on see, et nende tootmine vajab vähima hulga [[energia|energiat]] ja [[aine|ainet]]. Perekonna [[selaginell]] esindaja, sõnajalgtaim ''Selaginella lepidophylla'' levimine toimub ebatavalise [[diaspoor|diaspoori]] abil mida nimetatakse [[veerpõõsas|veerpõõsaks]]. <ref>{{Cite web