Korporatsioon Ugala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Põhimõtted |
pilt:sirkel |
||
26. rida:
7. Meie tõotame oma ausõnaga, et meie oma parema mõistuse järele kõikumatult C!U! põhimõtteid ja seadusi tahame pidada.
== Välimärgid ==
Korp! Ugala välismärkideks on must-sini-valge lipp, tekkel ja värvilint, vapp ja sirkel. Värvid tähistavad Ugala lipukirja: must - isamaa, sinine - sõprus, valge - ausus. [[Pilt:sirkel.gif|thumb|Korporatsioon Ugala sirkel]]
Värvitekkel on mustast sametist põhjaga, kuhu on tikitud Ugala sirkel ja ornament seitsme odaga, mis tähistab Ugala seitset põhimõtet. Värvilinte on kolme sorti: tavaline lint igapäevaseks kandmiseks, kitsas lint fraki ja smokingu juurde ning lai lint kommersside korral. Lihtliikmed kannavad mustast kalevist teklit hõbedast sirkliga vasakul küljel. Kuldrebastel on tekkel mustast sametist ja sirkel kullast. Sirklit peab iga Ugala liige oskama joonistada ühe joonega, ilma sulepead paberilt tõstmata. Sirkel kirjutatakse oma nime taha Ugala majaraamatus kui allkirja üks osa.
Vapi ja sirkli kohta on vil! Elmar Joalaid 80. aastapäeva albumis kirjutanud järgmiselt: “Vapp kajastab Korp! Ugala lipukirja ja seitset põhimõtet. Vapikilp jaguneb kolmeks osaks (must-sinine-valge), vastavalt lipukirjale. Vapi valgel pinnal on puu kujutis – Ugala tamm. Tamme juured kujutavad Ugala asutajaid, tüveks on vilistlased, oksteks tegevliikmed, lehtedeks järelkasv – lihtliikmed ja rebased. Kilbi mustal pinnal piiki hoidev musklis käsi sümboliseerib edasiviivat energiat ja näitab, et vajaduse korral oleme valmis isamaad ka relvaga kaitsma. Sinisel pinnal on seitsme hõbedase tähe näol toodud Ugala seitse põhimõtet. Vapikilbi keskel olev värvikilp näitab Korp! Ugala värvide järjekorda. Värvikilbil asuv vääniktäht – rebasesirkel on sõnade Vivat, crescat, floreat Corp! Ugala esitähtede kogum. Vapikilpi piiravad seitse joont, kaks sirget ja viis kumerat, mis rõhutavad veel kord Ugala seitset põhimõtet. Sirged jooned väljendavad neist tähtsamaid: isamaaarmastust ning ausust. Vapikilpi kaunistab teda ümbritsev tammepuust pärg.”
Vapi kujundas komisjon eesotsas vil! Arnold Matteusega. Tammepuust vapp valmistati Saksamaal ja see saabus Eestisse 1923. aasta kevadel. Okupatsiooniaja elas vapp üle mitmetes muuseumides. 1989. aastal andis selle õigusjärgsele omanikule tagasi Tartu Linnamuuseum.
== Ajalugu ==
| |||