Redaktsioon: 7. november 2011, kell 14:59 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. november 2011, kell 19:14 redigeeri eemalda Random123 (arutelu \| kaastöö) 83 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: {{vikinda}} [[Image:Electron density wave - plasmon excitations.png\| thumb\|350px \|Skemaatiline esitlus elektrontiheduse lainelevimisest metall-dielektriku pinda. Laengu tiheduse võnkumisi ja seotud elektromagnetlaineid nimetatakse [[Pinnaplasmon polariton\|pinnaplasmon polariton]] laineteks. Paremal on näidatud elektrivälja ekspotentsiaalne kahanemine kaugusega metalli-dielektriku kokkupuutepinnast. Neid laineid saab väga efektiivselt ergastada nähtava valgusega. ]] '''~~Pinnaplasmonid~~Pinnaplasmon''', on koherentsed [[elektronide]] võnkumised, mis eksisteerivad iga kahe materjali kokkupuudepinnal, kus dielektrilise funktsiooni reaalosa muudab märki ühest keskkonnast teise (nt metall-dielektrik kokkupuutepind). Pinnaplasmonitel on madalam energia kui ruumiplasmonitel, mis [[elektrongaas]]is ([[plasma]]s) kvantiseerivad elektronide pikkivõnkumised positiivsete tuumade suhtes. Kui pinnaplasmodid paarduvad [[footon]]itega, tekib hübriidne ergastus, mida nimetatakse pinnaplasmon [[polariton]]iteks. Selline pinnaplasmon polariton laine saab levida mööda metallipinda kuni kogu energia on kas neeldunud või kiiratud vabasse ruumi. Pinnaplasmoneid ennustas kõige esimesena R.H. Ritchie. 1957. aastal. <ref>{{cite journal \|last=Ritchie \|first=R. H. \|month=June \|year=1957 \|title= Plasma Losses by Fast Electrons in Thin Films \|journal=[[Physical Review]] \|volume=106 \|issue=5 \|pages=874–881 \|doi=10.1103/PhysRev.106.874\|bibcode = 1957PhRv..106..874R }}</ref> Paljud teadlased üritasid järgneval kahel kümnendil pinnaplasmonite kohta rohkem teada saada, neist silmapaistvamad olid Heinz Raether, E. Kretschmann, ja A. Otto.

Pinnaplasmonid: erinevus redaktsioonide vahel