Veejuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Imreba (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Imreba (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
30. rida:
==Määramine eksperimentaalse lähenemise kaudu==
===Laboratoorsed meetodid===
====PidevaPüsiva surveveetaseme meetod====
PidevaPüsiva surveveetaseme meetodit kasutatakse tavaliselt jämedateralise pinnase korral. See protseduur võimaldab veel liikuda läbi pinnase stabiilselt pideva voolu tingimustes. Mõõdetakse mingi aja jooksul läbi pinnase voolanud vee hulga maht. Teades mõõdetud vee hulka <math>Q</math>, proovi pikkust <math>L</math>, proovi läbilõike pindala <math>A</math>, aega <math>t</math>, mis kulus vee hulga <math>Q</math> läbipinnaseproovi voolamiseks, ja survet <math>h</math>, saabki arvutada veejuhtivuse:
 
:<math>Q = Av\,</math>
42. rida:
Arvutades <math>K</math>:
:<math>K = \frac{QL}{Ah}</math>
====LangevaDünaamilise surveveetaseme meetod====
LangevaDünaamilise surveveetaseme meetod on oma ülesehituselt eelnevast meetodist täiesti erinev. Selle meetodi eeliseks on võimalus teda kasutada nii peeneteralise kui ka jämedateralise pinnase puhul. Pinnaseproov kõigepealt küllastatakse spetsiifilises tigimiuses. Seejärel lubatakse veel voolata läbi pinnase ilma pideva voolu surveta.<ref>Liu, Cheng "Soils and Foundations." Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall, 2001 ISBN 0-13-025517-3</ref>
 
:<math>K = \frac{2.3aL}{At}\log\left(\frac{h_1}{h_2}\right)</math>