|
==Seotud mõisted==
===TransmissiivsusVeekihi veejuhtivus===
Veeladestu võib koosneda <math>n</math> pinnasekihist. Horisontaalse voolu transmissiivusveekihi veejuhtivus T<sub>i</sub> küllastunud tihedusega <math>d_i</math> ja horisontaalse veejuhtivusega Kh<sub>i</sub> pinnasekihi korral on:
: T<sub>i</sub> = Kh<sub>i</sub> <math>d_i</math>
TransmissiivsusVeekihi veejuhtivus on otseselt võrdeline horisontaalse veejuhtivusega Kh<sub>i</sub> ja <math>i-th</math> pinnase ''küllastunud'' tihedusega <math>d_i</math>. Kh<sub>i</sub> väljendatakse ühikuga m/päevas ja <math>d_i</math> ühikuga m, transmissiivsusveekihi veejuhtivus T<sub>i</sub> mõõdetakse ühikutes m<sup>2</sup>/päevas. TransmissiivsusVeekihi veejuhtivus väljendab kui palju vett on võimalik juhtida horisontaalselt (näiteks pumpkaevu). Veeladestu veekihi täielik transmissiivsusveejuhtivus (Tt) <ref name="Oost" /> on:
:Tt = <big>Σ</big> T<sub>i</sub> = <big>Σ</big> Kh<sub>i</sub> <math>d_i</math>
kus <big>Σ</big> tähistab kõikide kihtide summat: <math>i </math>= 1, 2, 3, . . .<math> n</math>.
:Kh<sub>A</sub> = Tt / Dt
kus Dt on veeladestu täielik tihedus: Dt= <big>Σ</big> <math>d_i</math>, koos <math>i</math>= 1, 2, 3, . . .<math> n</math>.
Veeladestu transmissiivsustveekihi veejuhtivust saab määrata pumbatestiga. <ref name="Boon">J.Boonstra ja R.A.L.Kselik, SATEM 2002: Software for aquifer test evaluation, 2001. Publ. 57, International Institute for Land reclamation and Improvement (ILRI), Wageningen, The Netherlands. ISBN 90 70754 54 1 On line : [http://www.waterlog.info/pdf/satem.pdf]</ref>
''Põhjavee vabakihi mõju'' <br />
Kui pinnasekiht on üleval pool põhjavee vabakihti, ei ole ta küllastunud ja ei mõjuta transmissiivsustveekihi veejuhtivust. Kui pinnasekiht on täielikult allpool vabakihti, tema küllastunud tihedus vastab pinnasekihti tihedusele. Kui põhjavee vabakiht on pinnasekihi sees, küllastunud tihedus on vastavuses vabakihi kaugusega pinnasekihi põhjast. Kuna põhjavee vabakiht käitub dünaamiliselt, see tihedus võib muutuda, seega ka transmissiivsusveekihi veejuhtivus võib muutuda vastavalt. <br >
Poolkinnises veeladestus on pinnasekihis leiduv pühjavee vabakiht ebaoluliselt väikese transmissiivsusegaveekihi veejuhtivusega, seega põhjavee vabakihi tasemest tingitud muutused ei mõjuta oluliselt veekihi täieliku transmissiivuseveejuhtivuse (Dt) muutusi. <br />
Kui pumbata vett avatud veeladestust, kus vesi on pinnasekihi sees olulise transmissiivsusegaveekihi veejuhtivusega, põhjavee vabakiht võib langeda, mille tulemusel ka transmissiivsusveekihi veejuhtivus langeb ja vee jõudmine kaevu väheneb.
===Takistus===
==Seotud omadused==
Suure poorsuse ja läbilaskvuse tõttu omab liivast ja kruusast koosnev veeladestu suuremat veejuhtivust kui savi või murenemata graniidist veeladestu. Seega on liiva või graniidi veeladestud on paremad vee omistamiseks (näiteks kasutades puurkaevu) oma suurema transmissiivsuseveekihi veejuhtivuse tõttu, võrreldes näiteks savi või murenemata aluspõhja veeladestutega.<br />
Veejuhtivus (<math>K</math>) on üks keerukamaid ja tähtsamaid veeladestute omadusi hüdrogeoloogias, kuna looduses leiduvad väärtused:
* varieeruvad mitmetes suurusjärkudes (jaotust peetakse tihti log-normaalseks),
| 