Redaktsioon: 7. november 2011, kell 04:33 redigeeri Random123 (arutelu \| kaastöö) 83 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. november 2011, kell 04:37 redigeeri eemalda Random123 (arutelu \| kaastöö) 83 muudatust →‎Levimise kaugus ja sügavus Uuem muudatus →
48. rida: ==Levimise kaugus ja sügavus== Kuna pinnaplasmon polarotonid levivad mööda erinevate keskkondade lahutuspinda, kaotab see neeldumise tõttu energiat. Pinnaplasmonite intensiivsus kahaneb vastavalt elektrivälja ruudule, seega kaugusel ''x'' on intensiivsus vähenenud exp[-2k<sub>x</sub>"x] korda. Leviku kaugus on määratud ~~kaugusega~~vahemaaga, kus pinnaplasmon polarotonide intensiivsus on vähenenud ''1/e'' korda. Selline tingimus on rahuldatud kaugusel <ref name="Homola">{{cite book \|last=Homola \|first=Jirí \|year=2006 \|title=Surface Plasmon Resonance Based Sensors. Springer Series on Chemical Sensors and Biosensors, '''4'''\|location=Berlin \|publisher=Springer-Verlag\|isbn=3-540-33918-3}}</ref> :<math>L=\frac{1}{2 k_{x}''}.</math> Samuti kahaneb ka lahutuspinnaga risti olev elektriväli. Madalatel sagedustel on võimalik kasutada lähendusvalemeid leviku sügavuse määramiseks. Dielektrikus kahaneb elektriväli aeglasemalt kui metalis. Levimis sügavused metallis ja dielektrikus on võimalik avaldada <ref name="Homola"/> :<math>z_{i}=\frac{\lambda}{2 \pi} \left(\frac{\|\varepsilon_1'\|+\varepsilon_2}{\varepsilon_i^2} \right)^{1/2}</math> kus ''i'' määrab keskkonna. Kuna pinnaplasmonid on väga tundlikud igasugustele ebatasasustele, siis on see hea tööriist pinnakvaliteedi määramiseks. ==Pinnakareduse mõjud==

Pinnaplasmonid: erinevus redaktsioonide vahel