Veejuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Imreba (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Imreba (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
59. rida:
kus <math>r</math> on silindrilise augu raadius (cm), <math>h'</math> on keskmine puuraugus oleva veetaseme kõrgus võrreldes põhjaveepinna tasemega pinnases, mis leitakse valemiga <math>h'</math>=(Ho+Ht)/2 ja D on puuraugu sügavus võrreldes põhjaveepinna tasemega pinnases (cm).
Joonisel on kujutatud mitmed K-väärtused kasutades puuraugu meetodit 100 ha pindalal. Kumulatiivne sagedus on log-normaalne jaotus, kasutatud on CumFreq programmi.
 
====
===Transmissiivsus===
Akvifeer võib koosneda <math>n</math> pinnasekihist.
 
==Suhtelised omadused==
Suure poorsuse ja läbilaskvuse tõttu on liivast ja kruusast koosnev akvifeer omab suuremat veejuhtivust kui savi või murenemata graniidist akvifeer. Seega on liiva või graniidi akvifeerid on paremad vee omistamiseks (näiteks kasutades puurkaevu) oma suurema transmissiivsuse tõttu, võrreldes näiteks savi akvifeeridega.
 
[[Kategooria:Hüdroloogia]]