Aerosool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Marispalo (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Marispalo (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
19. rida:
[[Pilt:Airborne-particulate-size-chart.jpg‎|pisi|Aerosoolid tekivad väga erineva päritolu ja suurusega osakestest. Diagrammil on toodud erinevate aerosooliosakeste suurusvahemikud mikromeetrites väljendatult.]]
Airborne particles are commonly either biological contaminants, particulate contaminants, gaseous contaminants, or dust. This diagram shows the size distribution in micrometres of various types of airborne particles.
 
 
Õhu gaasiliste komponentide molekulide diameetrid jäävad alla 1 nm. Aerosooliosakeste mõõtmed on enamasti suuremad, kuid väga varieeruvad, alates mõnest nanomeetrist kuni kümnete mikromeetriteni. Suuruse järgi eristatakse PM10, PM 2,5, PM1 osakesi. Need vastavad 10, 2,5 ja 1 mikromeetrise diameetriga osakestele. Täpsemalt näitab see jaotus aerodünaamilist diameetrit, mille puhul läbivad osakesed mõõtmisprotsessis 50%-lise efektiivsusega vastava selektiivse sisendi.
<ref name="Kaasik">Kaasik, M. Keskkonnaseire füüsikalised alused. Tartu Ülikool. [http://www.physic.ut.ee/~mkaasik/Seirekursus/]</ref>
 
 
* PM1 osakesi tekib tööstuses (sulfaadid, nitraadid, ammoonium, elementaarne ja orgaaniline süsinik), kütuste põletamisel, maakide sulatamisel, metallide tootmisel.
87. rida ⟶ 83. rida:
* Optiline osakeste loendur – mõõdetakse laserkiire hajumist keskkonnas.
* Kondensatsiooniosakeste loendur – mõõdetakse osakeste esinemist kondensatsioonitsentritena üleküllastunud vee- või alkoholiaurus.<ref name="Kaasik" />
 
 
 
 
 
 
 
 
 
==Viited==