Rattaorienteerumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Rattaorienteerumine (inglise ''Mountain Bike Orienteering'') on üks [[IOF]]'i poolt tunnustatud [[orienteerumine|orienteerumisaladest]]. Oma põhimõtetelt ei erine see orienteerumisjooksust – kaardi ja [[Kompass|kompassi]] abil läbitakse maastikul kontrollpunktid võimalikult kiiresti. Peamine erinevus on selles, et liikumiseks kasutatakse [[jalgratas]]t.
Kontrollpunktid asuvad suures osas radade ääres, harva kuskil lagendikul. Hea tava kohaselt ei peaks kontrollpunkte asetama sinna, kuhu ei ole võimalik rattaga sõita. Võistlejal pannakse proovile teevaliku langetamise oskus ning suurelt kiiruselt teede-radade täpne lugemine kaardilt. Üldiselt proovib rajameister teha raja sellisena, et lõiked ei annaks olulist eelist. Rattaorienteerumise puhul võiks olla ideaalne [[Maastik|maastik]] selline, kus on palju erinevaid teid ja radu, et panna lisaks teevaliku valimisele proovile ka võistleja täpne ja kiire orienteerumisoskus.
[[Reljeef]]i liigestatus maastikul lisab juurde põnevust raja läbimisel, sest mägistel maastikel võib olla vajalik lugeda iga erineva rajavaliku puhul selle kõrgusmeetrite ligikaudne arv, et vältida liigset tõusuvõtmist. Ka rattaorienteerumisel eksitakse tihti – vale rajavalik võib põhjustada suure ajakao võrreldes orienteerumisjooksuga, kus suuna korrigeerimine ei pruugi põhjustada nii suurt ajalist kadu. Eksimuse parandamine võtab rohkem aega, sest liikumiseks on kasutusel vaid rajad.
7. rida:
Tavadistantsidel antakse kaart 1 minut ja sprindis vahel ka hiljem (30 sekundit) enne stardihetke, mille jooksul asetatakse kaart kaardihoidjale ning vaadatakse kiirelt ära raja üldine kulgemine – loetakse ette raskemad kohad, tehakse esimeste etappide rajavalikud jne. Sprindis (üldjuhul) ja teatevõistlustel saadakse kaart stardihetkel. Teatevõistlustel on tavaks, et stardihetkel haaratakse maast kaart, joostakse mõnikümmend meetrit eemaloleva rattani, asetatakse see kaardihoidjale ja sõidetakse rajale.
Rattaorienteerumisega alustajale võib olla kaardi lugemine alguses raske, sest sõidetakse suurtel kiirustel. Suuremamõõtkavaliste kaartide kasutamisel on harjumatu, et kõik jõuab kohale nii kiiresti jne. Alustajal on kindlasti soovitatav vaadata üle kaardi leppemärkide eripära võrreldes teiste orienteerumisalade kaartidega. Algajatel on lohutuseks fakt, et rattaorienteerumises totaalselt ära eksimist esineb väga harva. Enamlevinumad [[Mõõtkava|mõõtkavad]] rattaorienteerumiskaartide puhul on 1:25000 kuni 1:10000, sprindis ka 1:10000 kuni 1:5000.
[[Pilt:Väljavõte rattaorienteerumiskaardist.gif|pisi|Väljavõte rattaorienteerumiskaardist]]
Peamine erinevus kaardi puhul on selles, et rattaorienteerumiskaart on oma sisult lihtsam ning rajad on jagatud kahte laiusklassi ning omakorda veel nelja kategooriasse eeldatava sõidukiiruse järgi. Rattaorienteerumiskaart peab olema sõidult lihtsasti loetav, mistõttu on teed ja rajad kujutatud seal “rasvasemalt” ning lisaks ei pea sellel olema kajastatud kõik leppemärgilised objektid nagu [[Orienteerumisjooks|orienteerumisjooksu]] kaardi puhul, nt. ei ole oluline kajastada kaardil väikeseid lohukesi, alustaimestikku jms. ning üldse objekte, mida pole teedelt - radadelt märgata ega saa seetõttu orientiiridena kasutada.
Rattaorienteerumisel on alati kohustuslik kanda kiivrit. Vastutulevate ratturite ning möödasõitude puhul lähtutakse meil parempoolse liikluse põhimõtetest (vasakpoolse liiklusega maades, näiteks [[Austraalia]]s ja [[Suurbritannia]]s aga kohalikest liikluseeskirjadest), sest rattaorienteerumise rajad võivad kulgeda osaliselt ka avatud liiklusega teedel – tänavatel. Rattaorienteerumises on alati võimalik ka ratas käekõrval joosta, kui nõlv on liiga järsk ülessõitmiseks.
21. rida:
Põhiline on [[Jalgratas|jalgratta]] olemasolu. Soovitatav on kasutada maastikujalgratast, kuid lihtsamatel maastikel on võimalik kasutada ka hübriidratast või hoopis ''cyclocross''-[[Jalgratas|jalgratast]], linnamaastikul aga ka täiesti tavalist linnajalgratast. Üldjuhul ei ole maastikud nii rängad, kui spetsiaalsetel rattakrossi võistlustel. Seega tehnika tõttu tuleb katkestamisi ette suhteliselt harva, see sõltub siiski veidi ka sõitja sõidustiili agressiivsusest ning kasutatavast tehnikast.
[[Jalgratas|Jalgrataste]] hooldamine on pigem odavam kui näiteks [[Suusaorienteerumine|suusaorienteerumises]] suuskade määrimine. Võrreldes [[Suusaorienteerumine|suusaorienteerumises]] suuskade purunemisega, ei sõideta jalgratast üldjuhul nii katki, et seda ei ole võimalik remontida. Äärmisel juhul puruneb rehv või mõni osa läheb katki. Ning võrdluses [[Suusad|suuskade]] määrimisega võib öelda, et rattal on vahel soovitatav siiski ketti ikka õlitada.
Pikematel distantsidel ning ka teatevõistlustel on võistlejatel kaasas veidi lisavarustust, et vajadusel rehvi pumbata/vahetada või teha muud pisiparandusi. Varustuse hankimine raja kõrvalt on keelatud, seetõttu võib kasutada vaid varustust, mis on võistlejal endal kaasas või saadud kaasvõistlejatelt.
42. rida:
[http://www.tak-soft.com/sportident/kaart/kasutamine/index.php ''SportIdent'' märkesüsteemi kasutamine]
[http://koti.mbnet.fi/mtbo/index.htm Rattaorienteerumine Soomes]
| |||