Redaktsioon: 4. november 2011, kell 21:37 redigeeri Smith~etwiki (arutelu \| kaastöö) 38 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. november 2011, kell 21:38 redigeeri eemalda Smith~etwiki (arutelu \| kaastöö) 38 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: * Elektrondoonor-aktseptor komplekside värvused on tihti liiga intensiivsed kvantitatiivsete mõõtmiste jaoks. Lambert-~~Beer´i~~Beeri seadus ütleb, et lahuse neelduvus on võrdeline absorbeeriva aine kontsentratsiooni ja lahusekihi paksusega. Fikseeritud lahusekihi paksuse korral on UV/Vis spektroskoopiaga võimalik määrata neelava aine kontsentratsioon lahuses. Selleks on vaja teada kui kiiresti neelduvus muutub kontsentratsiooniga. Seda on saab leida molaarse neeldumiskoefitsientide tabelitest või määrates kalibreerimisgraafikult. UV/Vis spektromeetrit saab kasutada HPLC detektorina. Analüüdi olemasolu annab signaali, mis on proportsionaalne kontsentratsiooniga. Täpsete tulemuste saavutamiseks on vaja analüüdi signaali tundmatus lahuses võrrelda referentsaine signaaliga. See lähenemine sarnaneb galibreerimisgraafiku meetodile. Absorptsiooni piikide lainepikkused korreleeruvad molekulis olevate keemiliste sidemetega. See aitab määrata, milliseid funktsionaalrühmi molekul sisaldab. Woodward-Fieser´i reeglid on kogum empiirilisi vaatlusi, mida kasutatakse λ<sub>max</sub> ennustamiseks. λ<sub>max</sub> on kõige intensiivsema neeldumise lainepikkus konjugeeritud orgaanilistes ühendites nagu näiteks dieenides ja ketoonides. Ainult spektri järgi siiski ei saa teha järeldusi mingi proovi kohta. Solvendi iseloom, lahuse pH, temperatuur, kõrge elektrolüüdi kontsentratsioon ja segavate ainete olemasolu võivad mõjutada neeldumisspektrit. Eksperimendi parameetrite (nt. spektromeetri pilulaius) varieerimine muudab samuti uuritava aine spektrit.<ref>"Ultraviolet Spectroscopy and UV Lasers", Prabhakar Misra and Mark Dubinskii, Editors, Marcel Dekker, New York, 2002 (ISBN: 0-8247-0668-4).</ref> == Lambert-~~Beer´i~~Beeri seadus == UV/Vis spektroskoopiat kasutatakse enamasti lahuses ultravioletset või nähtavat valguskiirgust neelava aine kontsentratsiooni määramiseks Lambert-~~Beer´i~~Beeri ~~reeglit~~seadust: <big>log<sub>10</sub>(''I<sub>0</sub>/I'') = ''εcL''</big> 21. rida: Neelduvust ja ekstinktsioonikoefitsienti defineeritakse mõningatel juhtudel naturaallogaritmiga kümnendlogaritmi asemel. Lambert-~~Beer´i~~Beeri seadus on kasulik paljude ühendite karakteriseerimisel, aga samas ei ole universaalselt rakendatav kõikide ainete jaoks. Palju keerulisem kontsentratsiooni ja neeldumisteguri vaheline sõltuvus võib esineda näiteks väga suurte, keeruliste orgaaniliste molekulide (ksülenool oranž, toluüleen punane jt.) korral.

UV/Vis-spektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel