Soojuskiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

See on [[soojusenergia]] muundumine [[elektromagnetiline energia|elektromagnetiliseks energiaks]]. [[Soojusenergia]] on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks [[prooton]]itest ja [[elektron]]idest, ning nende ostsilleerimine tekitab elektri- ja magnetvälja. Selle tulemusena kiiratakse [[footon]]eid, mis vähendavad keha entroopiat ja energiat. Elektromagnetiline kiirgus ei vaja aine olemasolu ning saab [[vaakum]]is liikuda lõpmatult kaugele, kui teele ei jää ühtegi takistust.

Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest aine omadustestaineomadustest - aine pinnast, temperatuurist, [[neelamisvõime|neelamis-]] ja [[kiirgamisvõime]]st. <ref name=blundell/> Kiirgus ei ole monokromaatiline, seemis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus janing pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist [[absoluutselt must keha|musta kehaga]]. Must keha on ideaalne kiirgur. KehaTavalise keha ja musta keha neelduvuse suhesuhet onkutsutakse keha neelamisvõimeneelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõimeks üks

Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud [[Plank'i seadus]]ega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus ''f_max'', mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus ''f_max'' on võrdeline musta keha temperatuuriga ''T''. Päikese [[fotosfäär]], mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamus valgust elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus kas neelatakse või peegeldatakse. Maapind

Majapidamises kasutusel olevad [[hõõglamp]]ide spekter katab nii päikese kui ka maa musta keha spektrit. Osad hõõglambist eralduvad footonid asuvad nähtavas spektris, kuigi enamus neist on seotud pikemate, infrapuna, lainepikkustega. Infrapunast kiirgust me küll ei näe, kuid tunneme seda soojuse näolsoojusena. Elektromagnetlainete kiirgamisel ja neeldumisel toimub soojusülekanne.

Erinevalt konduktiivsest ja konvektsioonilisest soojusülekandest, saab soojuskiirgust koondada peeglite abil üheks väikeseks punktiks, mida kasutatakse näiteks päikese energia koondamiseks. Peeglite asemel võib soojusvoo koondamiseks kasutada [[fresneli lääts]]esid. Mõlema meetodemeetodi abil on võimalik kiirelt päikese abil vett aurutada. Näiteks on võimalik päikesesellise abilmeetodil kuumutada vett 285 °C juurde.

Heledamad värvid ja metallilised ained neelavad vähem pealelangevat valgust ning seega ei soojene need nii hästi. Üldiselt aga pinna värvus tavamaailmasnormaaltingimustel kehade vahelisel soojusülekandel väga suurt rolli ei mängi, sest kiiratud footonid asuvad enamasti infrapunases piirkonnas, mitte nähtavas. Nendel lainepikkustel on kiirgusel vähe tegemist nähtava valguse kiirgusvõimega; infrapunases piirkonnas on enamus objekte kõrge kiirgusvõimega. Seega, välja arvatud päikesevalguse käes, ei oma riiete värvuse valik soojuse mõttes vahet.

Keerukam tehnoloogia on madala kiirgusvõimega majade aknad, sest need peavad olema lisakas madalale kiirgusvõimele suure spektriala ulatuses ka läbipaistvad nähtavale valgusele.