Transkriptsioon (geneetika): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Adenosiin (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Adenosiin (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
90. rida:
Mõnedel viirustel (nt HIV, mis põhjustab AIDS'i) on võime transkribeerida RNA DNA'ks. HIV'l on genoomiks üheahelaline RNA, mis duplitseeritakse DNA'ks. Protsessi viib läbi RNA sõltuv DNA polümeraas e. [[Revertaas]]. Selle tulemusel võib DNA ühineda peremeesraku DNA genoomiga. Peamist ensüümi, mis vastutab DNA sünteesi eest, nimetatakse pöördtranskriptaasiks. HIV puhul vastutab pöördtranskriptaas viiruse RNA genoomilt komplementaarse DNA ahela ([[cDNA]]) sünteesi eest. Ribonukleaas H, abiensüüm, loeb RNA ahelat ja pöördtranskriptaas sünteesib komplementaarse DNA ahela, mis võtab topeltheeliksi struktuuri. Antud cDNA integreerub peremeesraku genoomi integraasi abiga. Integreerumise tagajärjel hakkab peremeesrakk tootma viiruse valke, mis on vajalikud uute viiruspartiklite moodustamiseks.
 
Mõned eukarüootsed rakud sisaldavad ensüüme, millel on pöördtranskriptaasne aktiivsus. Nendeks ensüümideks on telomeraasid[[telomeraas]]id, mis pikendavad lineaarseid kromosoome. DNA pikenenud otsad on olulised, sest iga kord, kui kromosoomi kahekordistatakse, lüheneb kromosoomi pikkus paari nukleotiidi võrra. Lühenemine toimub kromosoomi otstes, kus on telomeraasi poolt sünteesitud DNA järjestus. Sellelt järjestuselt ei kodeerita ühtegi geeni ja seda on vaja ainult ülejäänud kromosoomi kaitsmiseks. Telomeraas on tihti aktiveeritud vähirakkudes, et need rakud saaksid oma genoome lõputult duplitseerida, ilma et kaotaksid vajalikke valke kodeerivaid DNA järjestusi. Telomeraasi aktiveerimine võib muuta vähirakud surematuteks. Sellegipoolest pole telomeraasi tõeline olulisus ''in vivo'' veel empiiriliselt tõestatud.
 
== Vaata ka ==
97. rida:
[[Kategooria:Biokeemia]]
[[Kategooria:Geneetika]]
 
==Viited==
{{viited}}